; · kasutajale orienteeritus; · Turvalisus (vt. I osa lõpust); · Usaldatavus (MTBF, taastamisvõimalused jne..); · Jõudlus (andmemahud, juurdepääsumahud, kiirus, viited jne..); · Arhitektuur (sisemine ja väline) ja platvorm (nimetatakse ka kui piirangud arendusele), sobivus muude süsteemidega; · Teenindatavus (testid, hooldus, ühildatavus, konfigureeritavus jne..) ; · Eranditega arvestamise võimalused (paindlikkus); · Muutustega kaasaminemise vajadus (versioonimine, uuendused). 52. Mille alusel leida parima IKT teenuse või IS lahenduse pakkuja (hindamiskriteeriumid) Pakkumiste laekumisel on vaja neid omavahel hinnata, et leida parim pakkuja. On hea (ja riigihangete seaduse järgi kohustuslik), kui pakkujatele on ette teada, mille alusel nende pakkumisi hinnatakse. Tuleb panna paika proportsioonid, ehk anda protsentuaalselt osatähtsused või punktide arvestuse skeem lisaväärtuste eest:
; · kasutajale orienteeritus; · Turvalisus (vt. I osa lõpust); · Usaldatavus (MTBF, taastamisvõimalused jne..); · Jõudlus (andmemahud, juurdepääsumahud, kiirus, viited jne..); · Arhitektuur (sisemine ja väline) ja platvorm (nimetatakse ka kui piirangud arendusele), sobivus muude süsteemidega; · Teenindatavus (testid, hooldus, ühildatavus, konfigureeritavus jne..) ; · Eranditega arvestamise võimalused (paindlikkus); · Muutustega kaasaminemise vajadus (versioonimine, uuendused). 52. Mille alusel leida parim IKT teenuse või IS lahenduse pakkuja (hindamiskriteeriumid) Pakkumiste laekumisel on vaja neid omavahel hinnata, et leida parim pakkuja. On hea (ja riigihangete seaduse järgi kohustuslik), kui pakkujatele on ette teada, mille alusel nende pakkumisi hinnatakse. Infosüsteemi tasuvuse analüüsist tulenevalt tuleb panna paika proportsioonid, ehk anda