Kas tõesti ka alates 2016 juuulikuust kannatanuna käsitletav (ja tsiviilhagi esitamiseks pädev) avaliku võimu kandja (KrMS § 381 lg 2) võib kaevelda SKM raames? NB! Ka kannatanu laiema määratluse puhul jääb kehtim, et menetluse alustamata jätmist vaidlustades ei nõuta kannatanu nö täiskvaliteeti. Selle olemasolu (või puudumine) selgub alles selles menetluses. 3-1-1-97-10 – ka nn uus kannatanu saab vaidlustada SKM korras enese kaasamatust kannatanuna. NB! Täna ilmselt see vana kohtupraktikaline suunis enam ei tööta ja täna, kooskõlas § 37 lg-s 5 sätestatuga tuleb vastaval isikul kaevata KrMS §-s 228 sätestatud (uurimiskaebe) korras. NB! Ei ole selge, kas eitava vastuse korral saab kannatanu nüüd tulla ka SKM korras. Selles menetluses – ainult lõpetamise vaidlustamine KrMS § 199 lg-tes 1 või 2 sisalduvatel nn „vanadel klassikalistel alustel“. Kohtu poolt üldisemas mõttes
ära näidata väidetavalt toimepandud kuriteo kvalifikatsioon, millistele kogutud tõenditele tugineb kuriteokahtlus ning millised menetlustoimingud on kaebaja arvates jäetud tegemata. 3-1-1-98-13 (kas asi on põhjendamatult keerukamaks aetud?) Kannatanu algne määratlus KrMS 37 lg 1 tekstis on alates 2016.a 16.jaanuarist oluliselt muutunud (tõsis: paljuski lihtsalt varasemaid kohtupraktilisi 3-1-1-97-10 (ka nn "uus kannatanu" saab vaidlustada SKM korras enese kaasamatust kannatanuna) 3-1-1-55-07 (ka süüdistuskaebuse ilmse põhjendamatuse tõttu saab 3-liikmeline koosseis jätta läbi vaatamata ilma istungit korraldamata) KrMS 208 lg 6: ringkonnakohtu pädevuses mõistetavalt ka menetluse alustamise või jätkamise kohustamine hiljem KrMS 49 lg 1 kohaldamine: kas samad kohtunikud saavad hiljem arutada? Pigem jah.
annaabi.ee 
