välja erinevate hüviste kogumite suhtes oma eelistused, kusjuures eeldatakse, et ratsionaalselt käituv tarbija valib vastavalt oma võimalustele maksimaalset rahulolu tagava hüviste kogumi. Eksogeensed tegurid kõik mittemajanduslikud tegurid. Mõned tarbimisotsused, mida on mõjutanud eksogeensed tegurid: · Kaasajooksmisefekt inimese soov või püüe tarbida hüvist, mida tarbivad teised(nt moekaupu). Kui hüvise hind langeb, kasvab nõudlus. Kaasajooksmisefekti puhul kasvab nõudlus veel enam, sest võtmegrupp hakkab hüvist kasutama veel enam ja need, kellele polnud hüvis varem kättesaadav, hakkavad seda ka kasutama. Joonis 5.7 lk 109. · Snobismiefekt kui hinna alanemise tulemusena muutub hüvis kättesaadavaks suuremale hulgale inimestele, loobuvad snoobid nende tarbimisest. See on püüd eksklusiivsusele, s.t soov mitte sarnaneda massiga. Joonis 5.8 lk 109. Snobismiefekti
võrdne igal ostetaval kaubal Tihti on püstitatud ka küsimus, et kui vabad on tarbijad oma tarbimisotsustes ja kas tarbijate valikuid piiravad ainult sissetulekud ja turuhinnad. Majandusteadlaste hulgas puudub ka selge üksmeel reklaami mõjust tarbimisotsuste kujundajana. Tarbija võib oma kasulikkust maksimeerida isoleeritult, kuid tarbimisvalikuid põhjustavad lisaks endogeensetele teguritele ka eksogeensed ehk mittemajanduslikud tegurid, mille all võib vaadelda kaasajooksmisefekti, snobismiefekti ja Vebleni efekti. Kaasajooksmisefekt väljendub inimeste soovis tarbida seda hüvist, mida tarbivad teised. Näiteks avaldub see erinevate moevoolude puhul. Nimetatud efekti tugevus sõltub suuresti ühiskonnas olevast nn võtmegrupist, kes seda hüvist tarbib. Kui hüvise hind langeb, siis nõutav kogus suureneb tänu hinnaefektile. Võtmegrupp, kes antud hüvist varem tarbis, hakkab seda nüüd veelgi rohkem tarbima. Teine grupp, kes nimetatud hüvist
annaabi.ee 
