kogu ühiskonnale. ka inimesed ,kes olid huvitatud vaid isiklikest hüvedest ja toetasid riigi juhtkonda karjeristlikel eesmärkidel b)Teine osa jäi ükskõikseks. üheslt poolt süvendas apaatiat meedias propageeriv seisukoht ,et kõik ,mida teeb praegune president ja valitsus on õige ja hea, teisalt aga maj. Heaolu luba kapselduda mugavasse rahulolusse ja mitte märgata demokraatlikuid piiranguid. c)kolmas osa ei muutunud kaasajooksikuteks ega langenud ka passiivsusesse, vaid moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtdele, neile aga kujutas ohtu vasakopositsioon. Muidugi ei tähendanud inimeste kohatine omakasupüüdlikkus ,ükskõiklus ja vasakpoolsus seda ,et rahvas poleks tervikuna väärtustanud omariiklust. Absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgemaks paleuseks ja lomulikuks eneseavalduseks. Elulaad:Eestlaste suur soov saada haridus,haridustaseme tõusuga suurenes ka
Tihti nad on grupi liidrid. Passiivsed see tähendab seda, et laps ei anna mitte mingit põhjust, et teda võiks kiusata. Kahjuks mingil põhjusel peetakse teda nõrgaks ja hea on tema peal rakendada nii füüsilist kui ka vaimset agressiooni. Aga ei ole ainult ohvreid ja kiusajaid, on veel ka hulk teisi inimesi, kes kiusamisele kaasa võivad aidata. Näiteks kutsutakse kaasajooksikuteks neid, kes aitavad igati kiusamisele kaasa ja on liidritel alati olemas, kui viimane soovib ohvrile haiget teha. Tavaliselt on nad kaasajooksikud sellepärast, et ise mitte ohvrirolli sattuda. On ka selliseid, kes hoiavad teadlikult eemale igasugustest situatsioonidest, kus peaks ebaõiglusele vahele sekkuma. Ja siis on veel kaitsjad neid on tavaliselt väga vähe, kes ohvrile appi tõttavad.
sotsiaalsed ümberkorraldused, esmajoones maareform *Areenile astus uus põlvkond, kelle jaoks oli riiklik iseseisvus loomulik ja ainuvõimalik *Kaitseseisukorra tingimuste jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt vastanduvaks rühmaks *Üks osa rahvast läks meelsasti kaasa reformidega *Teine osa ühiskonnast jäi muutuste suhtes ükskõikseks *Kolmas osa rahvast ei muutunud ei uue reziimi kaasajooksikuteks ega langenud ka passiivsusse, vaid moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele *Inimeste kohatine omakaspüüdlikkus, ükskõiksus ja vasakpoolsus ei tähendanud seda, et rahvas tervikuna poles väärtustanud omariiklust. Vastupidi, absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgeimaks paleuseks ja loomulikuks eneseavalduseks Elulaad *Endisel iseloomustas eestlast suur soov saada haridust ja lootus seeläbi paremale elujärjele jõuda
annaabi.ee 
