17.Barokk-draama (XVII saj.): Calderón (Elu on unenägu, Suur maailmateater; valimikus „Hispaania pärand“ komöödiad Nähtamatu daam, Armastusega ei tehta nalja); Tirso de Molina Sevilla pilkaja ja kivist külaline) Usuteema süvenemine draamas. Lava tulvil liikumist, mida ei ahista aja- ega kohapiirangud. Tõsine seguneb lõbusaga. Sümboolika ja allegooria jõuline laienemine. Tirso de Molina: kirjanikunimi. Näidendid tõsisetel usuteemadel, ilmalikud mineviku- ja kaasajaainelised teosed (mõõga ja mantli komöödiad). Psühhologiseeritus, tegelaste mõtte- ja tundevarjundite oskuslik edasiandmine. „Sevilla pilkaja ja kivist külaline“- alus don Juani kujule uusaegses kultuuris. Näidendil puudub ajalooline täpsus, filmilikult vahelduvad tegevuspaigad. Don Juan – vastuoluline karakter. Pealiskaudne, häbitu naistekütt, kuid mitte jõhkard. Calderon: Euroopa baroki suurim dramaturg. Esindab küpset barokki. Ühtaegu religioosne ja eksistentsiaalne draama
sajandi alguse eesti luule (aga mitte 60ndate põlvkond). Avakogudes punkluulest inspireeritud anarhistikuju. Kuid tal ka traditsiooniline armastaja poos. Pööre loomingus ,,Towntown & 28" ilmumisel. Toimunud on rahunemine, tulnud kirjutamisesse staatilisus. Etonofuturismi väsimus (kriitika ütles nii). Muutunud argisemaks, isiklikumaks. Rohkem metafüüsilisi mõtisklusi. Hakkavad taanduma ka keelemängud, intertekstuaalsed mängud, ülekaalu saavutavad reklaamitsitaadid jm kaasajaainelised viited. Kivisildnik loomingu algperioodil suhestub Kivisildnik väga palju religioosse diskursusega (nii kristliku kui islami religiooniga). Alustab üsna truu sürrealismi jüngrina. Nii Breton kui Salvador Dali on tema jaoks alguses väga tähtsad. Teine mõjude kompleks seostud kontseptualismiga. Nagu nimetus ütleb see on seda tüüpi kunst, mille keskne arusaam on teatud mõiste või idee. Kontseptualistlik kunst pole traditsioonilises mõttes ilus kunst ega