Teatrietendusest eristab häppeningu tavaliselt süžee puudumine, mingid sündmused kunstniku juhtimisel lihtsalt juhtuvad, mõjutades sellega publiku reaktsioone, mis omakorda mõjutavad häppeningu kulgu. Loodi eesmärgiga likvideerida piir kunsti ja igapäevaelu, kunstniku ja publiku vahel. Happeningu tunnused Jätmaks interpreteerimisvõimalusi, ei proovita happening`e enne läbi ning happening toimub vaid ühe korra. Publiku kaasahaaramisega soovitakse muuta vaatajate nägemis- ja mõtteharjumusi. Tuntumad happening kunstiliigi esindajad Joseph Beuys Jaan Toomik Perfomance 1970. tekkinud tegevuskunsti vorm, mida vastupidiselt happening`ile viib enamasti läbi kunstnik või kunstnike grupp ja milles publik ei osale. Võrreldes happening`iga on performance läbimõeldum ja lavastuslikum. Iseloomulik on keskendumine kunstniku subjektiivsele loovusele. Maakunst
Mitmesugustest esemetest ja materjalidest kokkuliidetud või kokkukuhjatud teos. 4. Mis on happening, kuidas seda võib eesti keeles öelda? Happening on tegevuskunsti vorm, mis loodi 1960. aastatel eesmärgiga likvideerida piir kunsti ja igapäevaelu, kunstniku ja publiku vahel. Jätmaks interpreteerimisvõimalusi, ei proovita happening`e enne läbi ning happening toimub vaid ühe korra. Publiku kaasahaaramisega soovitakse muuta vaatajate nägemis- ja mõtteharjumusi. Eesti keeles võib nimetada/kirjutada seda ,,häppeningina" 5. Mis on performance, eesti keelne vaste? Millest välja kasvas? Performance on 1970. tekkinud tegevuskunsti vorm, mida vastupidiselt happening`ile viib enamasti läbi kunstnik või kunstnike grupp ja milles publik ei osale. Võrreldes happening`iga on performance läbimõeldum ja lavastuslikum. Iseloomulik on
8 juurde: Kõveratele on kirjutatud laeva pikkus. Sama pikk laine ohtlik. Vasakult laeva õõtseperioodi näitavalt skaalalt viime horisontaaljoone kuni laeva pikkuse kõverani (pikkusel 15, 25 ja 40 m on toodud kaks kõverat mõlemal pool resonantstsooni). Laeva kõveralt alla viidud joon näitab ohtlikku kiirust. BROACHING: Laine tagant Tagantlaine kätkeb endas teatud ohte. Neid saab vähendada muutes kiirust, seega muutes lainete pealejooksu perioodi. Suurimad ohud on seotud ahtri "kaasahaaramisega" laine poolt, millele järgneb juhitavuse kaotus, laeva pööramine põiki lainet selle esiküljel ja laineharja langemine laevale, mis viimase ümber lükkab (inglise keeles broaching-to). See nähtus tekkib siis kui laine pikkus on suurem laeva pikkusest ja tema jooksukiirus peaaegu sama laeva enda kiirusega. Laeva kannab mõnda aega laineharjal lainega kaasa. Veest peaaegu välja ulatuv rool koos sõukruviga ei saa hakkama laeva liikumise suuna kontrolli all hoidmisega. Kui laev vajub