inimeste ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguse vastu” Eesti õiguskorras reguleerivad juriidilist sidet inimese ja riigi vahel peamiselt kaks seadust – PS ja Kodakonsuse seadus. Kodakondsus seadus on esimene mida Põhiseadus nimetab konstitutsiooniliste ehk Põhiseaduses endas märgitud seaduste hulgas. Kodakonsus on selleks õiguste ja kohustuste ühtsuse kandjaks, mis määrab kõige olulisemate avalik-õiguslike subjektiivsete õiguste reaalsuse. Kaasaenge riigi õigus kehtib peaaegu kõigis riikides võrdselt igaühe suhtes. Välismaalaste suhtes teeb ta aga olulisi erandeid, mõned põhiõigused on välismaalaste suhtes piiratud. Samas ei kehti välismaalaste jaoks ka mõned põhikohustused. Riigi rahva hulka kuuluvad ka välismaal elavad riigi kodanikud. Riigivõimu ei teosta mitte kogu rahvas, vaid ainult hääleõiguslikud kodanikud. Rahvas osaleb ühiskonna poliitilises organisatsioonis otseselt aktiivse elemendina:
Suhtekorraldus kui komminkikatsiooni juhtimine organisatsiooni ja tema sihtgruppide vahel (Grundig ja Hunt 1984). Grundig: meisterlikkuse teooria Meisterlikkuse teooria selgitab eelkõige suhtekorralduse väärtsut organisatsioonile ja ühiskonnale tuginedes juhtimisotsustest ja suhetest organisatsiooni sidusrühmadega. Meiterlikkus eteooriast lähtuvalt tulemuslik organisatsioon lahendab nii sidusrühmade kui juhtimisprobleeme täites nende ootusi. Dominante koalitsioon? Kaasaenge organisatsioon? Kujunemisloo rõhuasetus Peamiselt läbi ameerika suhtekorralduskoolkonna seisukohtade,sest: - Euroopa suhtekorralduse aktiivsed identiteediuuringud ja oma eripära otsimine, eristumine juurdus aktiivselt alles 1990ndate lõpus- D. Bates'i ülevaade; - Terviklik ülevaade euroopa suhtekorralduse arengust paraku seni puudub, vaid üksikkäsitlused Eellugu