Valgete noorte vaimustus rütmist ja bluusist viis selleni, et nad hakkasid ka ise sellist muusikat mängima. Esimene n.ö. valge rock'n'rolli viljeleja oli Bill Haley. Tema kontsertidelt sai alguse publiku kummaline käitumine. See ei väljendunud mitte ainult lärmitsemises vaid ka istmete lõhkumises, isegi kogu saali rusudeks peksmises. Seda tegid enamasti valged muusikahuvilised noored. Musta publiku ekstaas väljendub muusikalises kaasaelamises rütmilises õõtsumise, muusika taktis käte plaksutamises. See kuulub afroameerika rahvalike muusikatraditsioonide juurde. Lisaks hakkasid noored ebaharilikult riietuma. Moodi läksid laiad lotendavad püksid ja pintsakud. Kõik kingadest kuni soenguteni oli väljakutsuvalt erinev tollastest arusaamadest. Koolides alustati sellise käitumise vastu laiaulatuslikke kampaaniaid. Kuid vaatamata mitmesugustele vastuaktsioonidele, puhkes uus muusikastiil järjest enam õitsele
Siit algas suund, milles loojad, esitajad ja tootjad suunavad oma peamised jõupingutused just noore, kooliealise kuulaja võitmiseks. Bill Haley kontsertidelt sai alguse publiku kummaline käitumine. See ei väljendunud mitte ainult lärmitsemises, vaid ka istmete lõhkumises, isegi kogu saali rusudeks peksmises. Eriti võõrastav oli seejuures asjaolu, et seda tegid “kultuursed” valged noorukid. Musta publiku ekstaas (kreeka k. ekstasis- vaimustus, ägedus) väljendub muusikalises kaasaelamises- rütmilises õõtsumises, muusika taktis käteplaksutamises. See kuulub afro- ameerika rahvalike muusikatraditsioonide hulka. Valge publik aga väljendas ja teeb seda kahjuks tänaseni, om a vaim ustust välise poosiga. R ock’n’rolli viljelejad hakkasid ka ekstravagantselt (prantsuse k. extravagant- liialdav, ebaharilik) riietuma. Moodi läksid laiad lotendavad püksid ja pintsakud , kaela pandi kingapaelu meenutavad lipsud jne
annaabi.ee 
