Euroopa identiteetide südames II maailmasõjast alates on Euroopasse tekkinud juurde tuhandeid festivale igasugustes kunstivaldkondades. Need on väga mitmekesised: enimtuntud Bayreuthi, Salzburgi ja Edinburgi festivalidest alles kujunemisjärgus olevateni; klassikalistest väga kaasaegseteni; suurtest popp- ja rokkmuusika kogunemistest väikestes külades peetavate minifestivalideni. Esindatud on ooper, klassikaline muusika, kaasaegne muusika, maailmamuusika, jne. Lõuna-Euroopas on festivalid ülipopulaarsed ja toovad kaasa massiturismi festivalide toimumispaikadesse. Nüüdseks on need igal pool, nii suurtes kunstilinnades kui kõrvalisemates kohtades. Festivalid rahu otsivas Euroopas Sõja lõppedes hakkas leinav ja sokeeritud Euroopa otsima viise, kuidas ravida oma haavu,
Neid pandi sisse, nende auks kellele kirjutati. Iga valitseja tahtis, et kroonika näitaks, et tema dünastia võimule tulek oli õigustatud, nt jumalad olid andnud loa. Esimene suur ajalookroonika Shiji, ajaloolised ülestähendused. Autorid Sima Qiam ja Siam Tan, isa ja poeg. Selle teose eeskujul kirjutatud ka kõik hilisemad kroonikad. Esimeses osas alati kõikide eelemiste valitsejate biograafide. Mitte kõik valitsejad ei olnud keisrid. Alates legendaarsetest valitsejatest kuni kaasaegseteni. Teine osa oli kronoloogilised tabelid, tähtsad sündmused. Üks osa oli erinevate olukordade kirjeldused, mis ajaloos juhtusid, nt majandusolude kirjeldused, üks osa oli tähtsate isikute elulood, aristokraatide, õukondlasete. Oluliste ajalooliste elulood olenemata päritolust, filosoofid, sõjaväelased. Igal dünastial oma ajalookroonikad. kritiseerisid eelmist, et ennast õigustada. Klassikaline luule. Peetakse Hiinas tähtsamaks ja olulisemaks kui proosat. Siiamaani on
Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete jumalate kohta. Esimesed näited Petersoni luulest ilmusid 1901.aastal. Gustav Suits kirjutas Petersonist 1905 ja avaldas ,,Noor-Eesti" albumis seitse Petersoni luuletust. Loomingu põhiosa avaldati trükis 1922 Petersoni 100
annaabi.ee 
