ISBD on rahvusvaheline standard. · ISBD(M) monograafiad · ISBD(G) rahvusvahelised kirjereeglid · ISBD(CR) jadaväljaannete ja teiste jätkuvate väljaannete (continuing resources) · ISBD(NBM) audiovisuaalteavikud · ISBD(CM) kaarditevikud · ISBD(A) vanaraamat (enne 1801.a. ilmunu) · ISBD(PM) noodid · ISBD(ER) elektroonilised teavikud 3. Nimeta 2 kirjeldamisviisi. - Kataloogide sisu ja kaartkataloogi järgi. 4. Järjesta kirje alad koos alade põhiandmeallikaga. · Pealkirja - ja vastutusandmete ala ; andmeallikas: tiitelleht · Kordustrükiandmed; andmeallikas : tiitelleht, eesmik, kolofoon · Ilmumisandmete ala ; andmeallikas : tiitelleht , eesmik , kolofoon · Füüsiline kirjeldus ; andmeallikas : teavik tervikuna · Seeriaandmed ; andmeallikas : tiitelleht , eesmik, kaas, kolofoon
Fontaine ka oma liigitussüsteemi. Konverentsil asutati Rahvusvaheline Bibliograafiainstituut, hilisema nimega Rahvusvaheline Informatsiooni ja Dokumentatsiooni Föderatsioon (FID). FID sai ka UDK omanikuks ja haldajaks. Esimene väljaanne ilmus 1905-1907 a prantsuse keeles ja seda nimetati Brüsseli liigituseks. Peale seda on ilmunud veel mitmeid väljaandeid. FID haldas UDK-d 1991. aastani, mil moodustati UDK Konsortsium. UDK on analüütilis-sünteetiline liigitussüsteem. UDK loodi kaartkataloogi korrastamiseks, mitte niivõrd teavikute füüsiliseks paigutamiseks. Põhineb Dewey kümnendliigitusel, kui on sünteetilisem ja võimaldab väga täpset liigitamist. Kasutatakse laialdaselt, kõige rohkem tehnika- ja erialaraamatukogudes. See on aspektliigitus, hierarhilise struktuuriga, ning notatsioon on ekspressiivne, selles kasutatakse araabia numbreid ja palju muid sümboleid. UDK TABELITE TÜÜBID · Täielikud tabelid (200 000 jaotist, inglise, saksa ja vene keeles)