neutraalsete aatomitega. Et selleks peab mingi vool juba olema, on lahenduse tekitamiseks vaja algtõuget ja voolu katkemisel lahendus uuesti ei teki, vaatamata välja olemasolule. Geigeri lahendus tekib siis, kui - ionisatsioonienergia; - väljatugevus; - kustuva lahenduse lävitugevus; - läbilöögi väljatugevus, mille korral gaasi molekulid lagunevad ioonideks elektrivälja jõudude toimel. Kustuvat lahendust, mis toimub vabas õhus normaalrõhul, nimetatakse kaarlahenduseks (kaarlamp, elektrikeevitus); hõrendatud gaasis toimuvat lahendust huumlahenduseks (reklaamtorud, päevavalguslambid). b) Kõrgetel pingetel ( ) on kaks võimalikku lahenduse tüüpi: · sädelahendus ligikaudu homogeense välja korral · koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja korral, näiteks elektroodi teravikul. Säde- ja koroonalahendus tekib alati staatilises väljas. Kui on olemas märkimisväärne
neutraalsete aatomitega. Et selleks peab mingi vool juba olema, on lahenduse tekitamiseks vaja algtõuget ja voolu katkemisel lahendus uuesti ei teki, vaatamata välja olemasolule. Geigeri lahendus tekib siis, kui - ionisatsioonienergia; - väljatugevus; - kustuva lahenduse lävitugevus; - läbilöögi väljatugevus, mille korral gaasi molekulid lagunevad ioonideks elektrivälja jõudude toimel. Kustuvat lahendust, mis toimub vabas õhus normaalrõhul, nimetatakse kaarlahenduseks (kaarlamp, elektrikeevitus); hõrendatud gaasis toimuvat lahendust huumlahenduseks (reklaamtorud, päevavalguslambid). b) Kõrgetel pingetel ( ) on kaks võimalikku lahenduse tüüpi: · sädelahendus ligikaudu homogeense välja korral · koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja korral, näiteks elektroodi teravikul. Säde- ja koroonalahendus tekib alati staatilises väljas. Kui on olemas märkimisväärne
Vahelduvpingel on olukord mõnevõrra keeru- on sagedus hertsides) ja C dielektriku mahtuvus. lisem. Juhtivusest põhjustatud kadudele lisanduvad Nagu valemist näha, muutub kadude küsimus eriti paljudel juhtudel ka polarisatsioonikaod. Polarisat- teravaks kõrgel pingel ja suurel sagedusel. 76 Gaaside dielektrikuskaod on madalatel võimsaks kaarlahenduseks. Gaaside elektriline elektriväljatugevustel tühiselt väikesed. Kadude alli- tugevus normaaltingimustel (s.o. temperatuuril kaks on elektrijuhtivus, kuna polarisatsioon gaasides 200 °C ja rõhul 101,3 kPa) ei ole suur. Näiteks õhu pole kadudega seotud. Võrgusagedusel on kao- läbilöögiväljatugevus ühtlases väljas on u. nurga tangensi väärtus gaasides väga väike 30 kVmax/cm (s.o. u. 21 kVef/cm). -8 (tan = 10 )
annaabi.ee 
