külgserva või liitjoone osa otsaserva (üksikosade tinglik piirjoon). Kaarja liitjoone osa puhul lisanduvad neile võimalused haaramiseks lähend-trapetsi haarade kaudu. Seejuures kuvatakse haaramismooduse tähis alati liitjoone matemaatilisel telgjoonel. Haaramismooduste tööpiirkonnad: – alati töötavad – INT, MID, NEA ja END (nii kogu liitjoone kui terviku kui ka iga liitjoone osa suhtes); – kaarjale osale – CEN, PER (sisuliselt risti kõvera puutujaga antud punktis) ja TAN; – sirgele osale – PER. Mingi liitjoone osa (kaar, sirglõik) eelmisest osast erineva laiusega osa joonestamisele peab eelnema mis tahes muule tegevusele selle osa laiuse seadistamine. Laia liitjoone käsitlemisel võetakse aluseks tema geomeetriline keskjoon. Töö 3 Klamber 43 PLINE ↵
Neid liigitatakse selle järgi, millisest asendist pöördesse minnakse (sahk-, poolsahk- või puhas paralleelpööre). Enne paralleelpöörde õppimist tuleb omandada küllaldane laskumisvilumus, laskumisel mitme asendi võtmise ja triivimise oskus. 3.8.5.1. Poolsahk-paralleelpööre koosneb pöörde alustamisel lühiajalisest poolsahkasendist, kus pöördesisest suuska sujuvalt välissuusa juurde libistades minnakse üle paralleelpöördele. (suuskade sisekantidel paralleelsele kaarjale triivimisele). Suusad on kitsas paralleelasendis. Seda pööret kasutatakse kõval lumepinnal rohkesti nii murdmaa- kui mäesuusatamises. Hea koordinatsiooniga õpilastele võiks kohe õpetada paralleelpööret ja hiljem poolsahk- paralleelpööret vaid tutvustada. Halvema tasakaalutundega õpilastele (seda näitavad raskused triivimise sooritamisel) tuleb õpetada enne poolsahk-paralleelpööret. Juurdeviivad harjutused: - Paigal
annaabi.ee 
