ning liikuvad ja liikumatud kontaktid (vt. joonis 5.1) Joon. 5.1 Ühepooluselise kontaktori ehitus: 1 liikumatu kontakt 2 liikuv kontakt 3 ankur 4 elektromagneti südamik 5 elektromagneti mähis 6 kaarekustuti I elektrivool Kui ergutusmähis saab toite, siis magnetsüdamiku liikuva osaga ühendatud liikuvad kontaktid kas sulgevad (normaalselt avatud ehk sulgekontaktid) või avavad (normaalselt suletud ehk lahkkontaktid) vooluahela. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülituseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide
mehaaniliselt vastupidav. Vabasti Elektromagnetvabastiga analoogne on sõltumatu vabasti, mis on mõeldud kaugväljalülitamiseks. Samal põhimõttel, kuid äraspidiselt töötab alapingevabasti. Vabasti elektromagneti ennistuspinge on reguleeritav 35...70 % nimipingest. Mõlemad on juurdekomplektreeritavad või sisseehitatud. Uuematel kaitselülititel on ka sisseehitatud rikkevooluvabasti, mis mõõdab lekke- ja rikkevoolu, ning selle avastamisel lahutab lüliti. Kaitselüliti Kaarekustuti ülesanne on elektrikaare kustutamine. Kaarekustuti määrab kaitselüliti piirlahutusvõime. Kere külge on kinnitusdetailidega paigaldatud loetletud põhisõlmed, samuti ühendusklemmid. Kere on tugevast isoleermaterjalist. See tagab aparaadi kaitse vigastuste ja ümbruse mõjude eest ja väldib inimese kokkupuute pingestatud osadega. Kaitselüliti põhilised tunnussuurused Nimivool Ics on kaitselüliti talitlusvool
annaabi.ee 
