Timut kipub aga sageli ka ühe teise meie heinamaade taimega segamini minema. Selleks taimeks on rebasesaba.võib looduslikes kasvukohtades kohata vähemalt sama sagedasti kui põldtimutit. Eks ole kasvukoha järgi pandud ka nende kahe taime nimed: "aas-" ja "põld-". Mis neil siis vahet on? Kõige lihtsam on endale selgeks teha timuti ja rebasesaba õisiku erinevused. Timutil on see mõnevõrra jäigem. Peamised erinevused torkavad aga silma, kui timuti või rebasesaba pikk ruljas õisik kaarekujuliseks painutada. Timuti puhul paindub ta ühtlaselt kogu pikkuses, rebasesabal murduvad aga kaarest sälgud välja, samuti ilmuvad nähtavale pikad valged karvakesed, mis on iga üksiku lible tipul. Timuti puhul me erilisi karvakesi ei märka, sest nad on vaid umbes millimeetripikkused. Kes juba kõrstaimi paremini tunneb, see märkab, et timutil ja rebasesabal saab ka ilma neid puudutamata vahet teha. Nimelt muutub rebasesaba õisik tipuosas ühtlaselt järjest
paralleelsete ridadena asetsevaid luiteid. Et need paiknevad tuule suunaga risti, nimetatakse neid ka ristluideteks. Tähtluited ehk püramiidluited sünnivad paigus, kus tuule suund pidevalt vaheldub. Mõnedes kohtades kasvavad sellised luited kuni 80 meetri kõrguseks või siis veel kõrgemaks. Paraboolluited on poolkuukujulised. Nad tekivad kõrbe äärealadel, kus on vähe liiva ning tuul puhub valdavalt ühest suunast. Luite teravdunud harud näitavad tuule suunda. Kaarekujuliseks moonutab luite äärtest tugevamalt puhuv tuul.Namibi kõrb on üks vanimaid. See tekkis vähemalt 55 miljoni aasta eest. Luited on seal kujunenud rannikult sisemaale kantud liivast. Liiv ise on pärit kaugelt sisemaa platoolt, kust selle randa kandis vesi. Mõned Namibi luited on üle 200 meetri kõrged.Liivakõrbe peamine probleem ongi liiv ise, mis tuulte abiga sageli matab enda alla oaase ja külasid, hoolimata liivatõketest. Sahara
annaabi.ee 
