Meetrum ehk värsimõõt Värsimõõt ehk meetrum on viis, kuidas rõhulised ja rõhutud või pikad ja lühikesed silbid vahelduvad, määrates selle pikkuse ja vastava rütmi. Värsis korduvat rütmilist üksust nimetatakse värsijalaks. Näiteks üks kõige levinumaid värsijalgu, jamb, koosneb ühest lühikesest (rõhutust) ja ühes pikast (rõhulisest) silbist (--). Antiigi traditsioonis tähistatakse pikka silpi meetrumi määramisel pika kriipsuga, lühikest silpi kaarekesega. Seega märgitakse värsijalga daktül (pikk lühike lühike) -- Kasutatakse ka teistsuguseid tähistusi, nt tähistatakse iga silp kriipsuga ning lisatakse kriipsudele rõhud. Meetrumi määramisel arvestame luuleridade rütmi. Meetrumi määramine on mingis mõttes sarnane taktimõõdu määramisele muusikas. Meetrum luules ja takt muusikas märgivad rütmilist liikumist organiseerivate ühikute kindlat kordamist. rõhk esimesel silbil daktül
IV etapp - ladus monotoonne lugemine, ilmekas lugemine. Abistavad võtted: I etapp: silpide, silbiridade lugemine; keerulisemate sõnade häälimine; sõnatulpade lugemine; sõnade lugemine eri käände- ja pöördevormides; sõnade kasvatamine – tähtede lisamine ette, lõppu, keskele; sõnade muutmine (… ala: kala, vala, hala, tala) jne Graafiliste orientiiride kasutamine lugemise hõlbustamiseks: värvid, sõnade ühendamine kaarekesega, lauselõpumärk lause ees, rõhutamist vajava sõna allajoonimine, sõnade liigendamine kõnetaktideks, liitsõna piiri tähistamine jne II etapp: eesmärk on harjutada sõnade kokkulugemist ja tempot: Ühenda (jooni alla), kus tegusõna laiend on põhisõnast kaugel; Ülekantud tähendusega väljendid; Sõnade sobitamised; Aimamisharjutused; Sõnahargmikud. III etapp: sõna ja lõpulünkadega teksti lugemine aimamisoskuse arendamiseks (Orav