töötavad globaalse kohamäärangu satelliitsidesüsteemi toel ning on tavaliselt elektrooniliste GPS-seadme üheks lisafunktsiooniks. Magnetkompass on lihtsaim ja odavaim kompass, mida peab oskama vabalt kasutada iga sõdur, allohvitser ja ohvitser. Magnetkompassi keskseks detailiks on kapslis asuv magnetnõel, mis osutab põhja-lõuna suunda. Tavaliselt on põhjasuuna poolne nõelaots värvitud punaseks või tähistatud muul moel äratuntavalt. Kompassi alusplaadil on tavaliselt kaarditööd hõlbustavad jooned ja kirjed. Kapsli ümber on liigutatav asimutaalring, mis jaguneb tuhandikeks ja (või) kraadideks järgnevalt: 00-00 (64-00) tuhandikku = 0 (360) kraadi (põhjasuund) 16-00 tuhandikku = 90 kraadi (idasuund) 32-00 tuhandikku = 180 kraadi (lõunasuund) 48-00 tuhandikku = 270 kraadi (läänesuund) Kaitseväes kasutataksegi suundade määramisel (NATO 6400) tuhandiksüsteemi, mis on kraadidest täpsem,
Lamberti komformne kooniline projektsioon Kaardile trükiti peale eestikeelsed kohanimed. 24 96. Merekaartide ajalugu Merekaart on mere või ookeani piirkonna tasapinnaline kujutis mingil kindlal geodeetilisel alusel, kindlas kartograafilises projektsioonis ja kaardimõõdus. Merekaart võimaldab valida soodsama laevatee ühest kohast teise, teha kaarditööd ja kontrollida, et valitud laevatee on piisavalt ohutu. Merekaardil on näidatud rannajoone kontuur, kalda samakõrgusjooned, mere sügavus ja samasügavusjooned, merepõhja iseloom, ohtlikud kohad, meremärgid, tuletornide jt. silmatorkavate objektide asukohad. 2000 aastat tagasi hakati avastama Vaikset ookeani, mingeid kaarte ja plaane inimestel polnud. Polüneeslased olid väga osavad meresõitjad, kes kasutasid merel orienteerudes tuult ja lainete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
