Sondid peaksid plaanide järgi startima Vene Sojuz-tüüpi raketiga Guyana kosmosekeskusest 2013. aastal ja jõudma Merkuurini 2019. aastaks. Trajektoori kujundamiseks teeb BepiColombo möödalennu Kuust ja Veenusest ning lõpuks Merkuurist ja jõuab lõpuks 2019 Merkuuri juurde. Kasutatakse nii keemilisi kui ka ioonmootoreid. Magnetomeetersond lastakse Merkuuri-lähedasele elliptilisele orbiidile. Seejärel lastakse keemiliste rakettide abil kaardistaja-sond ringorbiidile. Kumbki sond töötab Merkuuri-lähedasel orbiidil ühe aasta. Kaardistaja-sondil on MESSENGER-i omadele sarnased spektromeetrid ning ta uurib planeete paljudel lainepikkustel, sealhulgas infrapuna-, ultraviolett-, röntgen- ja gammakiirguse sagedusel. Peale selle loodetakse üldrelatiivsusteooria ennustusi täpsemalt kontrollida. Missioon on nime saanud Giuseppe (Bepi) Colombo järgi, kes esimesena tegi kindlaks
Aga mõnikord ei ole nii. Mõnikord elavad inimesed vaid selleks, et surra. Mõnikord ei ole õnn nooruses, edus ega ambitsiooides, pole populaarsuses ega hoopiski mitte selles, mida lihtsameelselt "kergeks eluks" nimetatakse. Liigagi sageli on pindmise sära all varjul tumedad allhoovused; õõnes on see õnn, mille muljet nii suure pingutusega püütakse luua. Liiga sageli unistame võitudest, mis toovad kaasa vaid hävingu. Mina olen selle hävingu kaardistaja. Kes on Birk Rohelend? Mind polegi olemas. Ma ei eksisteeri; ma kasutan vaid kesta, mis kuulub ühele reaalsele inimesele. Birk ei ole inimene, ta on kontseptsioon. Stiilivõti, teemavalik, ideeruum. Bränd, kui soovite. Selline bränd, mille jaoks see ahtake, pitsitav kest, isiklik vaatenurk ja tülgastav eraelumüra on minema visatud. Birk on sõltumatu; ta on vaba hingamine kusagil seal väljas, kus elavad unistused. Mina olengi fluidum
Lisaks sellele, et kogu kaardistamine on laiemas mõttes tunnetuslik, sisaldab ning nõuab see ka valikute tegemist, millegi väljajätmist, ebakindlust ja tähelepanu. Paul Carter toob oma arutelus rabava näite rannajoone kohta: Rannajoon on elementaarne piir maa ja mere vahel ning samuti ka kaardi piir. Tegelikult on aga rannajooned pigem piirkonnad kui jooned (nt. ebastabiilne piirkond tõusu ja mõõna korral), mille kaardistaja peab paratamatult paika panema (ühe joonena). Kokkuvõtteks ütleks, et kaardistamine on üks ülimalt tänuväärt ettevõtmine ning selle tulmus kõigile väga vajalik. Ei saa ju orienteeruda teadmata, kuhu täpselt minema peab. Selline liikmisviis kujuneks päris kaootiliseks ja murettekitavaks eksirännakuks. Ei saa juhtida riiki ilma visuaalse ettekujutusega, kust jooksevad piirid või kus asuvad mingid poliitiliselt või sotsiaalselt tähtsad objektid
1880 venestamine, mis tähendas eestikeelsete kaartide ilmumise lõppu. 101. W. Struve ja K. Tenneri tegevus Eestis Struve: Saksa päritolu astronoom ja geodeet. Struve ajal oli Tartu ülikool geodeetide parim koolitaja Venemaal. 1816-1819 triangulatsiooni mõõdistamine, 1821-31 Tartu meridiaani ja kaardi mõõdistamine Tenner: Vene geodeesia rajaja. Esimene kokkupuude geodeesiaga Saare mõisas, 1805-1807 Hiina ekspeditsiooni kaardistaja, 1809 Siberi ja Mongoolia atlas 1809-1811 Kaardistas Peterburi-Tallin-Tartu. 1816-1858 Triangulatsioonimõõdistamine Vilno-Poola. Struve Liivimaa triangulatsioon (1816-1819) Üle 500 geodeetilise punkti täpne asukoht. Tartust alguse saanud võrk jagati kolme täpsusklassi. Peakolmnurgad 64 punktiga said I täpsusklassi, II järku kolmnurkadel mõõdedti kaks nurka, kuid iga punkt arvutati välja vähemalt kahest kolmnurgast
annaabi.ee 
