visualiseerib hästi absoluutseid väärtusi · Statistiliste pindade horopleetkujutus lähtub olemasolevate polügoonide (nt haldusüksuste) piiridest · Statistilise pinna või reljeefi kujutamine samakõrgusjoontega on hästi läbipaistev kujutusviis ja visualiseerib hästi kaldenurki 2. Moondellips ehk Tissot´indikatriss iseloomustab võrdlevat moonutusi kaardipinna erinevates osades · Õige 3. Võimalused teemakaartide kujundamisel, seadke loogilisimasse vastavusse: · Klassifikatsioon võrdsete vahemike kasutamisega iseloomustab hästi parameetri absoluutväärtuse jaotust · Klassifikatsioon objektide võrdarvulise jaotumusega klasside vahel arvestab hästi parameetri väärtuste suhtelisi muutusi · Sektordiagramm annab hästi edasi summeritavate parameetrite osatähtsusi
visualiseerib hästi absoluutseid väärtusi · Statistiliste pindade horopleetkujutus lähtub olemasolevate polügoonide (nt haldusüksuste) piiridest · Statistilise pinna või reljeefi kujutamine samakõrgusjoontega on hästi läbipaistev kujutusviis ja visualiseerib hästi kaldenurki 2. Moondellips ehk Tissot´indikatriss iseloomustab võrdlevat moonutusi kaardipinna erinevates osades · Õige 3. Võimalused teemakaartide kujundamisel, seadke loogilisimasse vastavusse: · Klassifikatsioon võrdsete vahemike kasutamisega iseloomustab hästi parameetri absoluutväärtuse jaotust · Klassifikatsioon objektide võrdarvulise jaotumusega klasside vahel arvestab hästi parameetri väärtuste suhtelisi muutusi · Sektordiagramm annab hästi edasi summeritavate parameetrite osatähtsusi
Iga kartograafilist projektsiooni iseloomustavad teatud kindlat laadi moonutused. Ka eelneval joonisel on naha, et üks ja seesama kujund maaellipsoidil annab nelja klassikalise projitseerimismudeli korral erinevad tulemused. Moonutusi võib käsitleda väga erinevatest aspektidest, kartograafias vaadeldakse olulisemate moonutustena: · joonpikkuste moonutust · pindalade moonutust · nurkade moonutust · kuju moonutust Üldreeglina moonutuste suurus kaardipinna eri osades muutub. Moonutuste suuruse määrab ara valdavalt konkreetne projektsioon, kuid osaliselt ka valitud projektsiooniparameetrid. Viimastest sõltuvad projektsiooni vabadusastmed, samuti see, milline geograafiline piirkond esitatakse vähimate moonetega, mis valitakse moondevabadeks joonteks või punktideks. 9. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Klass: Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Referentellipsoid: GRS-80 Projektsioonide parameetrid: Telgmeridiaan L=24°00'
Moonutused kaardil Iga kartograafilist projektsiooni iseloomustavad teatud kindlat laadi moonutused. Ka eelneval joonisel on naha, et üks ja seesama kujund maaellipsoidil annab nelja klassikalise projitseerimismudeli korral erinevad tulemused. Moonutusi võib käsitleda väga erinevatest aspektidest, kartograafias vaadeldakse olulisemate moonutustena: 1. joonpikkuste moonutust 2. pindalade moonutust 3. nurkade moonutust 4. kuju moonutust. Üldreeglina moonutuste suurus kaardipinna eri osades muutub. Moonutuste suuruse määrab ara valdavalt konkreetne projektsioon, kuid osaliselt ka valitud projektsiooniparameetrid. Viimastest sõltuvad projektsiooni vabadusastmed, samuti see, milline geograafiline piirkond esitatakse vähimate moonetega, mis valitakse moondevabadeks joonteks või punktideks. 9. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Klass: Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Referentellipsoid: GRS-80 Projektsioonide parameetrid: Telgmeridiaan L=24˚00’
annaabi.ee 
