? Läänemere ? ? ? ääres, ? ? moodustades ? poolsaare Soome ja Liivi lahe vahel. Raivo Aunap, 2000. EGCD. Kas tunned ära järgnevad kaardiobjektid? Eesti asub parasvöötmes Eesti asub mandrilise ja merelise kliima üleminekualal, mida mõjutab Läänemeri ja
16. Kirjeldage levinumaid teemakaardi tüüpe (koropleet-, sümbol-, diagramm-, isaritmiline, punkt- ja vookaart). Koropleetkaardil esitatakse nähtusi pindade kaupa, milledele on antud mingi väärtus. Nende kaartide puhul on tegemist teatud tunnuste klassifitseerimisega, kus muutuja väärtused on jagatud vahemikesse kindlaksmääratud põhimõtte järgi. Iga vahemik on kujutatud eri mustri või värvitooniga. Sümbolkaardil kuvatakse kindlaks määratud kaardiobjektid vastavalt muutuja väärtusele. Tavaliselt kuvatakse objektid sümbolitena ja on erineva suurusega. Väärtusi saab kajastada kasvavas või kahanevas reas. Jaguneb: Märgikaart; Diagrammkaart; Lokaliseeritud diagrammkaart. Isaritmilinekaart annab kolmemõõtmelise ettekujutuse tasapinnal, tavaliselt maapinna reljeefi, aga ka statistilisi pindu. Jaotakse kaheks:
Raster andmemudeli kõige levinumaks näiteks on televiisori või arvuti ekraan. Igal pikslil on kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon. Piksel – digitaalpildi väikseim kahemõõtmeline element, millele saab sõltumatult kinnistada atribuute Miksel – piksel, millele vastaval geograafilisel alal vastab mitu nähtust. Tekib alati kahe nähtuse piiril ja juhul kui nähtuse variatsioon on suur võrreldes piksli mõõtmetega. Kaardiobjektid moodustuvad rasterstruktuuri korral järgmiselt: 1. Punkt – üks piksel 2. Joon - reas asetsevad pikslid 14 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 3. Polügoon – pikslite süsteem, kus esineb selliseid elemente, mis omavad ühist piiri