Pikk kuivaperiood Kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine PÕHJAVEE KAITSE · Heitvee süvalasudmere põhjas 13m läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast mõne 12 km kaugusele (Tallinn, Sillamäe, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare) · Reovete puhastamine keemiline, bioloogiline ja mehhaaniline Mõisted · Veereziim · Maailmameri · Rannaprotsessid · Rannavall, järsk ja laugrannik · Jõgede äravool · Valgla (jõgede äravoolualad) · Infiltratsioon Kaardinomenklatuur JÕED REIN, DOONAU, VOLGA, JANGTSE, HUANGHE, INDUS, GANGES, MISSISSIPPI, AMAZONAS, NIILUS, KONGO JÄRVED SAIMAA järvistu, VÄNERN, LAADOGA, KASPIA, ARAAL, BAIKAL, SUUR JÄRVISTU, VICTORIA, TANGANJIKA KAARDINOMENKLATUUR · MERED LÄÄNEMERI, PÕHJAMERI, BARENTSI, VAHEMERI, MUST MERI, PUNANE MERI, KARIIBI, JAAPANI, · LAHED MEHHIKO, GUINEA, PÄRSIA, HUDSONI · KANALID PANAMA, SUESSI, KIELI · VÄINAD TAANI VÄINAD, INGLISE KANAL, GIBRALTAR, BOSPORUS,
joonobjektide puhul. 4. Sõnalis-numbrilised objektid - kõik kaardi peal olevad kirjed Numbrilised: parameetrid, enamasti koos teiste kaardiobjektidega Sõnalised: nimed või tähised, ka enamasti koos teiste kaardiobjektidega Sarnaselt 4 grupiks jaotatakse ka kaardi leppemärgid. 10. Eesti ala topograafilised kaardid ja kogu riiki hõlmavad temaatilised kaardid 20. sajandil. 11. Kaardi nomenklatuur, Eesti baas- ja põhikaardi nomenklatuur. Kaardinomenklatuur: mitmelehelise kaardi lehtedeks jaotumise ja tähistamise süsteem. Üldine reegel: mõõtkava suurenemisel ühe järgu võrra lisandub nomenklatuuris juurde uus sümbol - täht või number. Eesti Põhikaardi lehtede nomenklatuur Eesti Põhikaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10 km. 5
kui viime tasapinnale(sfääril), sfääri ja projektsioonitasandi puute-, lõikejoonel). ArvM, joonM, põikM, pindaladeM, järskusteM. 36. Mis on mõõtkavatäpsus? Planil/kaardil 0,1 mm vastav joonepikkus maastikul (nt. 1:10000-1m; 1:1000-0,1 m). Näitab milline on maksimum täpsus, mida on võimalik saavutada. 37. Mis on kaardijagu- ja nomenklatuur? Millal, milleks ja kus neid kasutatakse?´ Kaardijagu- mitmelehilise kaardi lehtedeks jaotumine Kaardinomenklatuur- kaardilehtede tähistamise süsteem(1:50000->6411, 1:20000- >64.11, 1:10000->64.111). Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x- koordinaat suureneb põhja- ja y-koordinaat ida suunas. Kaardilehtede süsteemi aluseks on 1:200 000 mõõtkavas kaardilehtede jaotus. Eesti Põhikaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10 km. Eesti topograafiliste kaartide
o pindalade mk 36. Mis on mõõtkavatäpsus? Mõõtkava täpsus on plaanil/kaardil 0.1 millimeetrile vastavat joone pikkust maastikul. Mõõtkava näitab, milline on maksimaalne täpsus, mida TEOREETILISELT on võimalik saavutada. 9 37. Mis on kaardijagu- ja nomenklatuur? Millal, milleks ja kus neid kasutatakse? Kaardijagu - mitmelehelise kaardi lehtedeks jaotumine. Kaardinomenklatuur kaardilehtede tähistamise süsteem. Kasutatakse väiksemõõtmeliste kaartide puhul, kui on mitu kaardilehte. Kasutatakse kinda ala erinevate kaardilehtede nummerdamisel. Nomenklatuuri tähistamine sõltub mõõtkavast: 1:50000 -> 6411 1:20000->64.11 1:10000->64.111 38. Milline on Eesti topograafiliste kaartide jaotus ja nomenklatuur? Jaotus: · Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi
annaabi.ee 
