Staatiliselt mõjuv koormus ei suuda neid purustada enne kui ületatakse kvartsitera muljumistugevus kokkupuutepunktis. Dünaamilise koormise, löögi või vibratsiooni, mõjul survejõud terade vahel teatud ajahetkel väheneb või hoopis kaob. Seetõttu väheneb või kaob ka teradevaheline hõõrdejõud ning võlvid purunevad. Eeltoodu aitab selgitada, miks isegi kohevad liivad staatilise koormise all tihenevad vähe, kuid vibratsiooni mõjul tunduvalt enam. Joonis 2.6 Savi "kaardimajakese" struktuur Joonis 2.7 Savipinnase dispersne struktuur Saueosakeste settimisel kontaktpunktis tekkiv põhiliselt elektrimolekulaarne jõud on suuteline tasakaalustama osakesele mõjuva gravitatsioonijõu. Osakesed jäävad samasse asendisse, kui nad olid veekogu põhja langedes (joon 2.6). Olenevalt vees lahustunud ainete koaguleerivast (osakeste liibumist soodustavast) või dispergeerivast (osakeste
6). J o o n is 2 .6 S a v i " k a ard im aj ak e se " s tru k tu u r Olenevalt vees lahustunud ainete koaguleerivast (osakeste liibumist soodustavast) või dispergeerivast (osakeste eraldumist soodustavast) toimest võivad saueosakesed moodustada väga mitmekesiseid struktuure. Kuna osakeste tasapinnalistel külgedel on negatiivsed, servadel aga positiivsed laengud, siis liituvad nad külg servaga, moodustades "kaardimajakese" struktuuri (joonis 2.6). Kuna liitekohtades mõjuvad piisavalt elektrimolekulaarse päritoluga suured jõud, on selline struktuur, vaatamata pinnase suurele poorsusele, küllaltki püsiv. Iseloomulik on see soolases vees settinud savidele. Dispergeerivas keskkonnas settivad kolloidsed saueosakesed moodustavad struktuuri, kus osakeste orientatsioon on enamvähem paralleelne (joonis 2.7). Jo o n is 2 .7 S av ip in n a se d is p e rsn e s tru k tu u r
annaabi.ee 
