, mis võimaldavad erinevalt paberkaardist saada reaalajas märksa täiuslikuma pildi laeva asukohast ja ohtudest. Enamikul tänapäeva laevadel on ECDIS ning selle osatähtsus navigeerimisel suureneb üha. Üleüldist kasutuselevõttu takistab esialgu süsteemi üsna kõrge hind. Samuti pole veel kõigi maailmamere alade kohta digikaarte. Praeguseks on Eesti vete kohta välja antud 66 digikaarti ja 54 paberkaarti ning jahtide ja lõbusõidukaatrite tarbeks kolm kaardialbumit [3,5,6]. Eesti territoriaal- ja sisemeri on vajalikul tasemel kaetud 1:100 000 ja 1:50 000 mõõtkavas kaartidega, tähtsamad veeteed ja sadamad ka suuremõõtkavaliste kaartide ning plaanidega. Samuti on välja antud lootsiraamat, kus on selgitused navigatsioonikaartide ja -tingimuste kohta (http://www.loodusajakiri.ee...). Joonis 5. Merenavigatsioonikaart 11 CORINE
esimene uue tehnoloogia abil valminud 1:100 000 mõõtkavas merekaart nr 507, millel on kujutatud Tallinn-Helsinki. Tänaseks on ilmunud Veeteede Ametilt 49 Eesti veeteede erinevas mõõtkavas kaardilehte. Elektronkaartide koostamine algas Veeteede Ametis 1997, samas tehti edasi ka paberkaarte. Viimasel kümnendil on Eesti merekaarte regulaarselt välja andnud Veeteede Amet. Kokku on käibel 65 erinevas mõõtkavas Veeteede Ameti Eesti merekaarti ja 5 kaardialbumit. 97. Varasemad kaardid Eesti kohta kuni 17. saj. 98. Kaardid Eesti kohta 17. Sajandil Valdavaks trükitehniliseks võtteks oli vasegravüür, lisaks söövitustehnika. 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alguses hakkasid arenema reaalteadused, mis pani aluse teadmistel põhinevale maailmapildile. Alates 17. sajandist on koostatavad kaardid omandanud üha täpsema ja faktiderohkema ilme- kaartidel on olemas mõõtkava, kuid puuduvad legendid.
annaabi.ee 
