· Liftifoobia. See foobia võib kujutada endast kartust, et trossid katkevad ja lift kukub alla või kartust, et lift jääb kinni ja jäädakse sellesse lõksu. Võidakse kogeda paanikareaktsioone. · Lennukifoobia. See tähendab kõige sagedamini kartust, et lennuk kukub alla. Teise võimalusena võib see tähendada kartust, et lennuki salongis väheneb õhurõhk, mille tagajärjel hakatakse lämbuma. Viimasel ajal on muutunud tavaliseks kartus, et lennuk kaaperdatakse või et lennukis on pomm. Lennu ajal võib tekkida paanikahoog. Lennukihirm on väga levinud foobia. Ligikaudu 10 protsenti rahvastikust keeldub üldse lendamast, lisaks tunneb veel 20 protsenti lendamise ajal märkimisväärset ärevust. · Arsti- või hambaarstifoobia. See võib alata hirmuna valulike protseduuride (süstide, hammaste plommimine) ees, mida viiakse läbi arsti või hambaarsti juures. Hiljem võib see laieneda kõigele, millel on pistmist arstide või hambaarstidega
lennuk läbib riigi õhuruumis. /2, lk 80/ Lennuki kindlustuse all mõeldakse kõikide lennuki seadmete kindlustamist vastavalt lennuettevõtte tavadele. Lennuki kindlustus katab üldiselt järgnevad lennuki osad: sideseadmed, autopiloodid, tiivad, mootorid ning muud seadmed, mis on lennuki tegevuseks vajalikud ning on kirja pandud vastavates eeskirjades. Sel juures pole oluline, kas õnnetus juhtus maa peal või õhus. Juhtudel, kus lennuk kaaperdatakse, lennuki piloodiks on inimene, kes pole ettevõtte poolt selleks volitatud, või kui lennuk lendab piirkonnas, mis ei kuulu lepingujärgsesse geograafilisse piirkonda, kindlustus ei kehti, kuna määruste järgi ei kasutata lennukit nendel juhtudel lennufirma poolt sätestatud eeskirjades. Samuti ei kehti kindlustus sõjapiirkondades olemise, rüüstamiste tagajärjel, mehaaniliste rikete puhul tekkinud kahju. Tavaliselt katab kindlustus õnnetusjuhtumitest masinale tekitatud kahju. 2.1.1.2
annaabi.ee 
