Ometi on paljude omaaegsete moeloojate panus kohaliku rõivakultuuri edendamisel olnud märkimisväärne. Juba ainuüksi Tallinna Moemajas oli ajavahemikus 1957 1995 ametis ligi 40 ERKIst võrsunud professionaalset kunstnikku. Meil on teatud järjepidevus ning anonüümsed loojad, keda tollane avalikkus nägupidi ei teadnud, kuna ajakirjandus ei huvitunud asjaosaliste eraelust ega pannud kedagi neist hoolikalt meigituna-riietatuna klantsajakirja kaanepildile. Kogu moeinfogi pidi mahtuma vaid kahe perioodiliselt ilmuva naistele suunatud ajakirja Siluett ja Nõukogude Naine lehekülgedele. Need, keda tänaval ära tunti, olid mannekeenid. Tänapäeval on aga pea iga moeosakonda sisse saanud tudengihakatis meedias tippdisainer. Igatahes pole kahtlust, et meil on omaenda moe ajalugu, mida sugugi häbeneda ei tule, eriti veel mitte seetõttu, et suurem osa sellest jääb nõukogude aega. Ka see on märkimisväärne etapp meie
väitsid treenerid. Aga kui Dick oli ületanud juba kaks meetrit, muutusid hinnangud tagasihoidlikumaks. Ebaleti: ehk on võimalik isegi 2.10 Pärast seda, kui Fosbury tuli 1965. aastal Eugene'is osariigi meistrivõistlustel teiseks, ilmus ühes ajalehes foto uue stiili viljelejast. Üks «Medford Mail Tribune'i» spordiajakirjanik ristis selle Fosbury flopiks. 1968. aasta veebruaris pääses Dick Fosbury populaarse kergejõustikuajakirja «U.S. Track & Field News» kaanepildile. Fotol jälgis sünge ilmega rivaal, käed risti rinnal, kuidas Dick ületas 2.15 ja võitis Ateena mängud Oaklandis. See oli flopile omamoodi pöördepunkt, uut stiili aktsepteeriti. Fosburyst sai kõige kindlam 7 jala (215 cm) ületaja USAs. Staadionil sai ta tuntuks kui Võlur Foz. Medfordi linna emad kurtsid purustatud madratsite ja voodilinade üle, mida Fosbury noored matkijad lõhkusid. Pärast Fosbury võitu México olümpiamängudel hakkasid hüppajad kõikjal uut hüppeviisi
annaabi.ee 
