Punase veini kääritamistemperatuur on harilikult kõrgem kui valgel veinil. See aitab kestadest värvi ja parkaineid eraldada, aga osa aroomielemente läheb kuumuse tõttu kaduma ja punastes veinides neid sellepärast ei ole. Veinivalmistajail on mitu meetodit fenoolide paremaks kättesaamiseks: 1. Virde ülepumpamine Vein pumbatakse kääritamisankru põhjast üles. 2. Sukeldamine Ankru kaas surutakse alla virdesse, et kontakt oleks tugevam. 3. Kaanelauad Mitu lauda, mis on üksteise suhtes täisnurga all ja millega hoitakse kaant pidevalt virde pinnast allpool. 4.Rotofermenteerimine Tänapäevane meetod, kääritamismahuti pannakse külili ja see veereb aeg -ajalt teise asendisse. Pärast fermenteerimist pumbatakse punane vein kestade pealt ära ja kestad pressitakse läbi. Pressimisel saadud punane vein on eelmisest palju robustsem, sest seal on rohkem parkaineid, kuid ka sellel veinil võib olla sügav värvus ja üsna hea maitse.
Punase veini kääritamistemperatuur on harilikult jõrgem kui valgel veinil. See aitab kestadest värvi ja parkaineid eraldada, aga osa aroomielemente läheb kuumuse tõttu kaduma ja punastes veinides neid sellepärast ei ole. Veinivalmistajail on mitu meetodit fenoolide paremaks kättesaamiseks: Virde ülepumpamine- Vein pumbatakse kääritamisankru põhjast üles. Sukeldamine- Ankru kaas surutakse alla virdesse, et kontakt oleks tugevam. Kaanelauad- Mitu lauda, mis on üksteise suhtes täisnurga all ja millega hoitakse kaant pidevalt virde pinnast allpool. Rotofermenteerimine- Tänapäevane meetod, kääritamismahuti pannakse külili ja see veereb aeg- ajalt teise asendisse. Pärast fermenteerimist pumbatakse punane vein kestade pealt ära ja kestad pressitakse läbi. Pressimisel saadud punane vein on eelmisest palju robustsem, sest seal on rohkem
annaabi.ee 
