sellest 6,2% on haritav maa (peamiselt riigi kirdeosas) ja 47% on rohumaad (loode- ja keskosas). Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,2% riigi territooriumist. Osa SKT- st: Austraalia põllumajanduse osa SKT- st on küllaltki väike- vaid 4%.See on umbes 1640. Eksport ja Import Spetsialiseerumine: Austraalia spetsialiseerub toiduainetel. Riigis toodetakse väga palju toiduaineid. Näiteks: õlu 2 mln, puuvill 550 tuh, vein 1 mln, kaamelipiim 1,5 mln t, vill 64 mln t, veisenahad 8 mln t, kitseliha 1 mln t, sealiha 6 mln t, lambaliha 23 mln t, lambanahad 23 mln t, veiseliha 9 mln t, kanamunad 3 mln t, rasvata piim 3 mln. Tootmise efektiivsus: Austraalias kasvatakse suhkrurooga (25 mln t), lehmapiima (9,8 mln t), odra (8 mln t), rapsi (2,3 mln t), otra (4,1 mln t), veiseliha (2,3 mln t), sorgo (2 mln t), viinamarja (1,7 mln t), puuvilla seemneid (1,2 mln t), kanaliha (1 mln t), puuvillakiud (843 tuh t) jms
Heitlusel vajutavad nad teineteise kaelale, proovides vastast pikali lükata. Hammustamist, peaga löömist ja esijalgadega peksmist tuleb harvem ette. Isased ründavad vahest emaseid, otsides vahest kodukaamelikarju, surmavad seal isased ja ajavad emased endaga kaasa. Kaamel on tiine umbes 13 kuud, seega emane poegib üle aasta. Sünnitamine toimub seistes , tavaliselt sünnib üks poeg. Kaamel imetab poega kauem kui üks aasta andes päevas 4- 5 l piima. Kaamelipiim sisaldab 6, 4%rasva, 4,5 % laktoosi , 6, 3% lämmastikuühendeid. 3 Kasutatud materjalid 1. Kodustatud kaksküürkaamel Camelus bractianus URL=http://www.tallinnzoo.ee/index.php?ide=24,66,84,87 5 Mai 2009 2. Kaamel URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Kaamel 5 Mai 2009 3.Erinevate loodusvööndite taimed ja loomad URL=http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/3teema/loodus/loodusvoondite_ %20kartsaar.htm 5 Mai 2009 4.Kaamel URL=http://www.scribd
heitlus, mis on vahetevahel raevukad. Heitlusel vajutavad nad teineteise kaelale, püüdes vastast pikali lükata. Hammustamist, peaga löömist ja esijalgadega peksmist tuleb harvem ette. Isased ründavad vahest emaseid, otsides vahest kodukaamelikarju, surmavad seal isased ja ajavad emased endaga kaasa. Kaamel on tiine umbes 13 kuud, seega emane poegib üle aasta. Sünnitamine toimub seistes , tavaliselt sünnib üks poeg. Kaamel imetab poega kauem kui üks aasta andes päevas 4- 5l piima. Kaamelipiim on suhteliselt rasvane, kuid väga mineraalainete- ja vitamiinirikas. Tavaliselt lüpsab kaamel aastas 270 päeva ja annab kokku keskmiselt 1700 kg piima. 1.4 Elupaik Kaamelid elavad Aafikas, Aasias ja Austraalias. Üksküürkaamelid elavad kodustatuna laialdasel alal Aafrikast Indiani. Kaksküürkaamelid elavad kodustatult Väike-Aasias, Kesk- ja Sise-Aasias, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. 5 1.5 Kasu inimesele
Heitlusel vajutavad nad teineteise kaelale, püüdes vastast pikali lükata. Hammustamist, peaga löömist ja esijalgadega peksmist tuleb harvem ette. Isased ründavad vahest emaseid, otsides vahest kodukaamelikarju, surmavad seal isased ja ajavad emased endaga kaasa. Kaamel on tiine umbes 13 kuud, seega emane poegib üle aasta. Sünnitamine toimub seistes , tavaliselt sünnib üks poeg. Kaamel imetab poega kauem kui üks aasta andes päevas 4- 5 l piima. Kaamelipiim sisaldab 6, 4%rasva, 4,5 % laktoosi , 6, 3% lämmastikuühendeid. 7. TOIT Toiduga on kaamel väga tagasihoidlik. Ta sööb okkalisi kõrbetaimi ning teiste taimtoiduliste loomade poolt ära põlatud suure soolasisaldusega taimi. Vangistuses toidetakse neid datlite, rohu ja viljadega, harvemal juhul ka kala või lihaga. 4Looduses söövad peamiselt põõsaid ja poolpõõsaid kuhu nad ulatuvad
veepuudusel. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kaamel). Toidu suhtes on kaamel vähenõudlik. Vähetundlike limasnahkade ja vähetundliku keele tõttu võivad kaamelid süüa ka asteldega taimi. Kaamelipiim on suhteliselt rasvane, kuid väga mineraalainete- ja vitamiinirikas. Tavaliselt lüpsab kaamel aastas 270 päeva ja annab kokku keskmiselt 1700 kg piima. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.htm). Piimast tehakse kumõssi, võid ja juustu. (ENE 4.köide) 2008.a. 4. ja 15. aprillil sündisid Tallinna loomaias suisa kaks kaamelipoega kaks kaamelivarssa. http://www.loomaaed.ee/index.php?ide=45,166 Kaamelid on universaalsed loomad ning
Laama on guanakost aretatud koduloom ning ta on Andidele traditsiooniliseks koormaloomaks. Alpaka on samuti koduloom, kuid teda kasvatatakse peene villa pärast. 5. Kasutusalad Kaamel väärib lugupidamist. Tema soojast peene- ja pikakiulisest villast valmistatakse peenekoelist riiet ja vilti. Aasta läbi annab ta piima. Seda juuakse kas värskelt või hapendatult, ta asendab kõrbes isegi vett. Kaamelipiim on suhteliselt rasvane, kuid väga mineraalainete- ja vitamiinirikas. Tavaliselt lüpsab kaamel aastas 270 päeva ja annab kokku keskmiselt 1700 kg piima. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.htm). Piimast tehakse kumõssi, võid ja juustu. (ENE 4.köide) Kaamel on hallidest aegadest saadik olnud kõrbes peamine liiklusvahend nahksete veelähkritega koormatud kaamelid. Ja niimoodi loendamatuid kilomeetreid. Nad.