· volituste piire st õiguslike tagajärgede võimalusi, mida seadus ette näeb · kaalutlusõiguse eesmärki st mis on seaduse üldiseks eesmärgiks ja miks on antud küsimuses kaalutlusõigus jäetud · õiguse üldpõhimõtteid st võrdne kohtlemine jne · olulised asjaolud st konkreetse juhtumi asjaolud (kergendavad, raskendavad) · põhjendatud huvid st adressaadi, avalikud ja kolmandate isikute huvid Kaalutlusvead: eristatakse järgmisi kaalutlusvigu · kaalutlusõiguse mittekasutamine nt haldusorgan ei saa aru, et talle on jäetud kaalultusõigus ning ei kaaluta kõiki võimalusi või seob end ise nt halduseeskirjadega st halduseeskirju võib küll vastu võtta, kuid need ei tohi konkreetsel üksikjuhul välistada kaalutlusõiguse teostamist. · Kaalutlusõiguse piiride ületamine st valitud on võimalus, mida seadus ette ei näe
Vt nt RKHKo 18.05.2000, nr 3-3-1-11-00, p 6; RKHKo 26.11.2002, nr 3-3-1-64-02, p 12. 10 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest 3. Kaalutlusvead Eristatakse järgmise kaalutlusvigu: 1. kaalutlusõiguse mittekasutamine, nt: - haldusorgan ei saa aru, et talle on antud kaalutlusõigus; - ei kaalu kõiki võimalusi; - seob end ise, nt halduseeskirjadega; halduseeskirju võib vastu võtta, kuid need ei tohi välistada konkreetsel üksikjuhul kaalutlusõiguse teostamist. 2. kaalutlusõiguse piiride ületamine, st valib võimaluse, mida seadus ette ei näe (ületab kaalutlusõiguse „välised” piirid); 3
annaabi.ee 
