2004. aastast. Kõnealuse kohtuvaidluse ajaks oli selgunud, et isikute Eestist väljasaatmine on perspektiivitu. Isikud leidsid, et neil on õigus esitada tähtajalise elamisloa taotlus erandlikel põhjustel siseriiklikult ehk Eestis, PPA otsused ei ole piisavalt motiveeritud ning vaidlustasid haldusorgani otsused Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohus rahuldas 10.08.2012 otsusega isikute kaebused, tühistas vaidlustatud otsused kaalutlusvea tõttu ning kohustas PPA- d vaatama uuesti läbi kaebajate sooviavaldused tähtajalise elamisloa taotlemiseks siseriigis. PPA esitas eelnimetatud halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, leides, et halduskohus leidis ebaõigesti, et sooviavalduse menetlemisel on haldusorganil kohustus lisaks sooviavalduse põhjendatusele hinnata elamisloa saamise perspektiivi, ning vaidlustatud otsustes sisaldub kaalutlusviga, mis väljendub elamisloa
seost, kas kahju tekkis just selle normi rikkumise ja tehtud teo tagajärjel. Kuigi kahju ei pea olema rikutud kohustuse vahetu tagajärg, ei tohiks kahju tekkimine olla ka teoga liiga kauges seoses, nende vahel peab olema põhjuslik seos. 15. Milliste põhjusliku seose tuvastamise erisustega tuleb arvestada haldusorgani kaalutlusõiguse korral? MARI Põhjusliku seose tuvastamiseks kaalutlusõiguse (kaalutlusvea) korral tuleb tuvastada, kas kahju/negatiivne tagajärg oleks tekkinud ka teistsuguse kaalutlusotsuse korral. Kui negatiivne tagajärg oleks tekkinud igal võimalikul kaalutlusotsuse variandil, ei saa väita et tagajärg ja kaalutlusviga oleksid põhjuslikus seoses. Kui aga eksisteerib kaalutlusotsuseid, mille korral negatiivset tagajärge poleks saabunud, on kaalutlusvea ja tagajärje vahel põhjuslik seos. Kui uuesti otsustamisel annaks ikka samasuguse haldusakti, siis ta saab
annaabi.ee 
