I ÜLESANNE 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Moraalobjektivismi põhjendamine. Autor püüab vaatlema ja tugevdada järgimist positsiooni: mõistus võib inimese ja ühiskonna loomust uurides avastada kehtivad moraaliprintsiibid. 2.Väited 1. 1. Inimkonna funktsiooniks on ilmutada mõistusepärasust kõigis selle vormides:kaemuses, kaalutluses ja tegutsemises. 2. Inimloomus on oma olemuselt ratsionaalne, ning mõistus võib igas olukorras kindalks määrata õige teo, järgides kohaseid, eranditeta printsiipe. 3. Loomusseadus on tihedalt seotud inimloomuse teoloogilise käsitlusegaarusaamaga,mille järgi inimkonna ja igaüksisiku aluseks on jumalik plaan või jumalasarnane loomus, nii et mistahes hälve normist on moraalselt väär. 4
Kui maailm on ainult objekt, siis kuidas me saame olla siin kodus? Lõhe subkjekti ja objekti vahel on see, mida on vaja parandada. Kuidas tekib maitse? Miks on tooted nii erinevad? Aga võim, eriti sümboolne võim? Isegi kui süüa, siis see pole ainult füüsilise taastootmiseni suunatud tegevus, vaid kultuurilise taastootmiseni suunatud tegevus 1. Iga tarbimine on kultuuriline, kuna see sisaldab tähendust. Kõige vähemalt peab toit omama söödav/söödamatu kaalutluses ühte poolt. 2. Tähendused, mida tarbimine kasutab, on jagatud tähendused ja toimivad kultuuride sees. Isegi kui neid isiklikult tõlgendada, põhinevad need keelel, väärtustel, rituaalidel, tavadel jne, mis on kultuuris levinud 3. Tarbimine on kultuuripetsiifiline, keegi ei söö toitu, vaid süüakse sushit, võileiba, põdrakorjuses kasvavaid vaklu, need on kas snäkk või lõuna või kerge eine. 4