rändeteel Lähis-Idas. Pesitsuspaikade asukoha-andmete kergesti tulev leke viib inimesi poegade röövini (Väli & Lõhmus 2000). Suur-konnakotkale põhjustavad kahjustavaid mürgistusi lindudesse jäänud haavlid, mis on jahimeeste poolt põhjustatud, ja põllumajanduses kasutavaid pestitsiide. Lindudest toituvate röövlindude üheks surmafaktoriks on pliimürgitus. Kuigi pliimürgituse ulatust Eestis pole uuritud on see üks kaalutavast ohuteguriks. Suur- konnakotka toidust moodustub peamiselt linnud, seejuures suur osa jahilinnud. Jahipidamine suur- konnakotka territooriumil oleks üheks ohuteguriks. (Keskkonnaministeerium. s.a.). Käesoleval ajal on Eestis väga vähe andmeid lindude hukkumispõhjuste kohta. Eestis paigaldati viiele konnakotkale ( kaks neid suur-konnakotkast ja kolm hübriidi) satelliit- saatja, neist kaks hukkusid juba üks kuu peale lennuvõimeliseks saamist elektriliinides.
rändeteel Lähis-Idas. Pesitsuspaikade asukoha-andmete kergesti tulev leke viib inimesi poegade röövini (Väli & Lõhmus 2000). 2.5 Keskkonamürgid Suur-konnakotkale põhjustavad kahjustavaid mürgistusi lindudesse jäänud haavlid, mis on jahimeeste poolt põhjustatud, ja põllumajanduses kasutavaid pestitsiide. Lindudest toituvate röövlindude üheks surmafaktoriks on pliimürgitus. Kuigi pliimürdituse ulatust Eestis pole uuritud on see üks kaalutavast ohuteguriks. Suur- konnakotka toidust moodustub peamiselt linnud, seejuures suur osa jahilinnud. Jahipidamine suur- konnakotka territooriumil oleks üheks ohuteguriks. Seda tegurit võib vähendada terashaavlite kasutusele võtt veelindude jahi puhul. Aastakümneid tagasi oli pestitsiidimürgituse oht suurem kuna ajavahemikul 1986- 1998 vähendati pestitsiidide kasutust ligi 10 korda. Pestitsiidide kasutus küll vähenes, kui peale seda aastatel 1999-2005 on umbes pestitsiidide
annaabi.ee 
