kütmiseks kui ka elektrijaamas elektrienergia valmistamiseks. Paraku saab sellest ühest kuupmeetrist oluliselt vähem elektrienergiat kui 9,3 kWh/m3. Samuti on 1 kWh elektrienergia tootmisel tekkivad kasvuhoonegaaside heitmed suuremad kui 1 kWh soojusenergia tootmisel tekkivad heitmed. Kuna tegelikkuses on energiakandjate vahelised erinevused primaarenergiakasutuse ja CO2 heitmete osas suuremad kui Eestis kasutatavaid kaalumistegureid arvutades, võtavad energiakandjate kaalumistegurid primaarenergiakasutust ja CO2-heitmeid arvesse pigem konservatiivsel viisil. Näiteks on Eestis elektri tootmiseks vajaminev primaarenergiakulu tegelikkuses suurem kui 1,5 korda. Puit on taastuv energiaallikas ja puidu põletamisel tekkiva süsihappegaasi neelab kasvav mets taas endasse, samas kui fossiilkütuste puhul seda ei toimu. Seetõttu on taastuvate energiaallikate kaalumistegur väiksem kui üks. Puidu põletamine ebaefektiivsetes ahjudes ja
akende renoveerimine või vahetamine; välisseinte lisasoojustamine. Üksiku komponendi muutmisel arvutatud energiatõhususarvu on võrreldud arvutuste algolukorras arvutatud energiatõhususarvuga. Energiatõhususarvu muutust võrreldes esialgsega on väljendatud üksiku meetme kasutamisel saadava võimaliku energiasäästu protsendiga. Tarnitud ja kaalutud energiaerikasutuse arvutamistel juures on arvestatud järgmiste teguritega: energiakandjate kaalumistegurid: o ahiküte 0,75 (taastuvtoormel põhinev küte), o kaugküte 0,9, o maagaas 1,0, o elekter 1,5; soojusallikate kasutegurid vastavalt ruumide küte ja tarbevee soojendamine: o ahjud 0,6 ja 0,6, o kaugküte 1,0 ja 1,0, o gaas, kondensaatkatel 0,95 ja 0,92; soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegur ning soojuspumba soojustegur: o radiaatorid 0,97, o õhk-vesi soojuspump, tarbevee soojendamine 2,3,
annaabi.ee 
