heitmete osas suuremad kui Eestis kasutatavaid kaalumistegureid arvutades, võtavad energiakandjate kaalumistegurid primaarenergiakasutust ja CO2-heitmeid arvesse pigem konservatiivsel viisil. Näiteks on Eestis elektri tootmiseks vajaminev primaarenergiakulu tegelikkuses suurem kui 1,5 korda. Puit on taastuv energiaallikas ja puidu põletamisel tekkiva süsihappegaasi neelab kasvav mets taas endasse, samas kui fossiilkütuste puhul seda ei toimu. Seetõttu on taastuvate energiaallikate kaalumistegur väiksem kui üks. Puidu põletamine ebaefektiivsetes ahjudes ja kateldes võib põhjustada õhusaastet tuha, tahma ja lenduvate peenosakeste tõttu. Oma keskkonnasõbralikkuse ja hinna tõttu on puit püsivalt kasutatavate maaelamute soojusenergia tagamisel siiski üks arvestatavamaid energiaallikaid. Puidu kasutamisel on väiksemad võimalused perioodiliselt kasutatavate elamute juures. Kui elamus ei ole püsielanikke, on
Koostootmine võimaldab elektri tootmisel tekkivat heitsoojust kasutada kaugküttesüsteemis. Kui kaugkütte tarbijaid on vähe, kaob süsteemi efektiivsus. 234 13.2.1.3 Otsene elekterküte Elekter on väga väärtuslik energiakandja, mida kütmiseks kasutada ei ole otstarbekas. Tema tootmiseks on kasutatud oluliselt rohkem primaarenergiat, kui kajastab hoonete energiatõhususe miinimumnõuete määruses kasutatav kaalumistegur 1,5. Elekter võib kõne alla tulle soojusenergia allikana vaid ruumides, mis on korstnast kaugel ja kui hoones ei ole keskkütet. Otsene elekterküte on otstarbekas asendada soojuspumpsüsteemidega. Maakütte kasutamise võimalus sõltub krundi suurusest ja kollektori tüübist. Olemasolevatele kruntidele maakollektori paigaldamine on komplitseeritud tegevus (reeglina võimatu). Avatud soojussüsteemi puurkaevu või -augu korral võib maapinnalähedasi taastuva
annaabi.ee 
