Nagu ütleb ka Darwini teoora- "Tugevamad jäävad ellu." Seega on keskkond otseselt mõjutanud inimese arengut. Ellu jäid vaid inimeste esivanemad, kes olid piisavalt tugevad ja hästi kohanenud eluks Maal ning need, kes oskasid ja suutsid end kaitsta ja jahti pidada. Seeläbi on keskkond otseselt mõjutanud, milline näeb välja tänapäeva inimene ning millised on tema tugevused ja nõrkused. Tehnika kiire areng viimaste sajandite jooksul on aga kaalukausse kõvasti kõigutanud. Inimene on järjest rohkem hakanud mõjutama keskkonda, ning seda kahjuks negatiivselt. Tehnika arenguks on vajalik tooraine, et tehnilisi seadmeid valmistada, ning kütust, et neid tööle panna. Tooraineteks on tihti metallid ja teised maavarad, mille kaevandamisel kahjustatakse keskkonda, saastatakse seda kütusega, mis lekib kaevanduseks vajalikest masinatest, ning aherainega, mida pole tööstustel vaja. Tooraine kaevandamise käigus
rakendata. Tavaliselt kasutatav plaatina sisaldab 0.1 0.2% iriidiumi, mis tõstab oluliselt metalli kõvadust. Plaatina ebatavalised füüsikalised ja keemilised omadused raskesti sulavus, hea elektrijuhtivus, erakordne keemiline püsivus muudavad ta asendamatuks metalliks teaduses ja tehnikas, laboratooriumis ja tööstuses. Plaatinast valmistatakse retorte, tiigleid, pintsette, juhet, elektriahju kütteelemente, kaalukausse, ainete põletuslusikaid jpm. Plaatina ruumpaisumiskoefitsent on sama nagu klaasilgi, seepärast on plaatinaelektroode kerge joota klaasi külge. Tekitades klaasile üliõhukese plaatinakihi, saame mittetuhmuva peegli. (Hergi Karik,Aarne Tõldsepp 1974, lk 20) Plaatinametallid on kõige kallimad väärismetallid. Väärismetallide mõiste on läbi käinud pika ajaloolise arengutee. Nii mõnigi nüüdisaja argielumetall, näiteks
See väidab, et vedelikku kastetud kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Selle printsiibi abil oleks võimalik kuldse krooni tihedust võrrelda tahke kullaga, tasakaalustades krooni kaalul kullanäidisega, seejärel sukeldada seadeldis vette. Kui kroon oleks väiksema tihedusega kui kuld, tõrjuks ta välja rohkem vett suurema ruumala tõttu ja seega mõjuks talle suurem üleslükkejõud. Nende jõudude erinevus kallutaks vastavalt kaalukausse. Galileo hindas seda ,,võimalikuks, et Archimedes just seda meetodit kasutas, kuna peale selle, et see on väga täpne, põhineb see ka Archimedese enda tõestustel. 5 Archimedese kruvi Suur osa Archimedese inseneritööst on tehtud oma kodulinna Sürakuusa vajaduste täitmiseks. Kreeka kirjanik Athenaeus kirjeldas, kuidas kuningas Hieron II volitas
¨ gin~o usid , peekreid , pesun~ousid , pille , relvi , p~ o lluharimisriistu , m~ oo~du- ja kaalukausse , vankriehteid , m¨ unte , peegleid , kujusid , valitseja pitsateid , leppelaudasid jne. Pronksanu- mad kadusid p¨arast raua kasutuselev~ottu Qin ja Han ajastutel. Yin ja L¨a¨ane-Zhou muistsed pronksn~oud on ainulaadsed kuna, peale t~orjemaagilisi groteskseid loomi ja jumalaid kujutavate kaunistuste ja mustrite, kannavad anumad enesel ka kirjam¨arke
annaabi.ee 
