hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega parajasti vöökotti. Neid kasutati väärismetallide ja müntide kaalumiseks.Eesti- ja Liivimaal oli pikkusmõõdu ühik küünar, kaubanduskaalu ühik oli nael, vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop, kuivainete mõõtühik oli vakk. Kangkaalude hulka kuuluvad võrdõlgsed ja mittevõrdõlgsete kangkaalud. Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest. Neid kasutati apteegis, turul jne.Kiirkaal on selline kaal mis on mittetäpne. Kortelit kasutati vedeliku mõõtmiseks (õlu jne), korteli suurus oli ¼ toopi. Rootsi ajal oli vilja mõõduks tünder. Eesti vabariigis kehtestati meetermõõdustik 26 Nov, 1925.Meetermõõdustikus on pikkusmõõduks meeter, kaubanduskaalu aluseks on kilogramm ja õõnesmõõdu aluseks liiter. Tollipulk on jäik kokkuklapitav joonlaud mille mõõteskaala oli tollides.Toll on 2.54 cm.
Sellest tuletati Babüloonia pisim kaaluühik graan, mis oli 0,06 g. See oli ühe keskmise nisutera raskus. Egiptuse mõõtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). Egiptuse mõõte tuntakse sealt leitud etalonide järgi. Teisest aastatuhandest e.m.a pärinevatel Egiptuse raidkivitahvlitel kujutati palju kangkaaludega kaalumise stseene, kus kaaluühikuna figureerisid looma- ja linnupeakujulised vihid. Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest. Mõõdusüsteemid Esimesena maailmas viis Rooma valitsus sisse ühtse mõõtude süsteemi kogu riigi territooriumil Kreeka ja Rooma mõõtude etalonid säilitakse paljudes Euroopa muuseumides Roomlased täiendasid kaalu- ja mõõdusüsteemi arvuga 12, mis võimaldas kasutusele võtta täpsemaid e. väiksemaid mõõtühikuid, sest arv 12 jagus juba 2-, 3-, 4-, 6-ga. Rootsi ajal Baltimaades võeti viljamõõduna tarvitusele tünder. Varem kasutati vilja mõõtühikuna tünni
annaabi.ee 
