koplis peab olema vähemalt neli arvestuslappi. Arvestuslappidelt niidetakse rohi iga karjatamise eel võimaluse korral kasteta ja kuival ajal. Kuna arvestus tuleb teha karjatamise eel, siis tuleb mõnikord proov võtta ka niiskena. Sellisel korral tuleb arvestuslapilt saadud rohu kaalust kaste arvel maha arvestada saagist kuni 10% , vihma puhul 20-30%. Niidetud rohi kaalutakse. Kuna arvestatavas koplis on tavaliselt 4 arvestuslappi, siis võetakse nelja arvestuslapi keskmine. Korrutades saadud kaaluandmeid, olenevalt arvestuslapi suurusest, kas 1000 (10 m2 arvestuslappide puhul) või 2000-ga (5m2 arvestuslappide puhul), saadakse rohusaak karjatamise eel hektarilt. Kõigi karjatamisringide eel tehtud arvestuste summa ongi rohusaak kg/ha arvestusaastal. Rohukoguse ümberarvestamiseks kg-dest MJ-desse: Rohusaak kg/ha x 2,00 (1.karjatamisring) = karjamaasaak MJ/ha x 2,25 (2.karjatamisring) = karjamaasaak MJ/ha x 2.40 (3
VÕS § 26 kehtib ka üüri- ja rendilepingule, kui pooled on kokku leppinud, et üks pool võib lepingu tingimusi muuta – lahtine leppingutingimus. RKTKo 2-16-10721, p-d 10-15 lahtised tingimused Asjaolud: Tulundusühistu PIIMA-VISSI (hageja) hagi Heilori (kostja) osaühingu vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks Kostja ostis hagejalt lihaveiseid. Müügileping sõlmiti lahtiste tingimusega VÕS § 26 lg 1 mõistes Kostja vähendas loomade kaaluandmeid, et loomade eest vähem maksta – pole hea usu ja mõistlikkuse PM kooskõlas Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas tegemist on lahtise tingimusega? VÕS § 26 lg 1 loomadest saadud liha kogus ei ole lahtine tingimus – tegemist on faktilise asjaoluga. Samas leidis kolleegium, et hinnakirja olemasolu või kokkulepe ei välista lahtiste tingimuste sätete kasutamist.
annaabi.ee 
