ehk polaarset karboksüülrühma. Seebina käsitletakse peamiselt rasvhappe naatriumsooli üldvalemiga RCOONa, kus R on süsivesinik ahel, mis koosneb 7-20 süsiniku aatomist, mida ümbritsevad vesiniku aatomid ning -COO - on karboksüülhappe jääk. Naatriumi asemel saab ka kasutada kaaliumit, sest sarnaselt naatriumile lahustuvad ka kaaliumi soolad vees hästi (Karik, 1997). Naatriumsooladest tehakse tahkeid ning kaaliumsooladest vedelseepe (Vikipeedia, 2013). Seepide puhastusvõime põhineb asjaolul, et nad vähendavad tugevalt vee pindpinevust ja suurendavad tema märgamisvõimet. Pesuaine molekulid kinnituvad hüdrofiilse osaga vee molekulide külge ja hüdrofoobse osaga mustuse külge. Pesuaine molekulid tõmbavad mustusekübeme esesmest lahti peasuaine lahusesse. Nüüd saab hakata vesi tegema oma tööd ning seetõttu rasvad ja mustus emulgeeruvad vees ning eemaldatakse.
Tõusul on eriti suur mõju rannikupiirkonnas, kus kujuneb välja väga rikkalik elustik, mis peab harjuma teatud perioodilisusega litoraali koosluste elukäigus (kuu ja päikese järgi seatud bioloogilised kellad, mis kutsuvad aktiivse perioodi esile just tõusu ajal). 6. Üks merekeskkonna kärakteristikutest on tema soolsus. Keskmine soolsus on 35 osa soola 1000 osa vee massi kohta e 3,5%. Sellest 2,7% tuleb naatriumkloriidi arvelt, ülejäänud osa enamasti magneesium-, kaltsium- ja kaaliumsooladest. Kuna soolad dissotsieeruvad ioonideks, siis antakse merevee koosseisust ka ioonide kaudu ülevaade. 7. Mereveel on reaktsioon aluseline (pH = 8,2), sageli on ta elüks vajalikest toiteelementidest vaene. Merevee pH on suhteliselt püsiv suurus. Kahjüks tõuseb viimasel ajal tööndusliku päritoluga toksiliste keemiliste ainete kontsentratsioon. Biogeensete elementide kontsentratsioon jälle võib olla tihti nii madal, et see limiteerib primaarset produktsiooni. 105. Mis on suktsessioon:
annaabi.ee 
