vljapesemine vtab aega. Katioonide analsil tuleks kasutada analsitavate lahustena vastavaid nitraate. Kui pole vimalik kiki neid hankida, vib kasutada ka lahustuvaid kloriide vi sulfaate, kuid siis tuleb analsitava segu valmistamisel arvestada vimalike reaktsioonidega. Niteks vib kasutada Cr(NO3)3 asemel CrCl3, kuid siis ei tohi segus olla V rhma katioone, mis sadenevad kloriididena. Anioonide analsil tuleb kasutada analsitavate lahustena vastavaid naatriumisooli (vi kaaliumisooli). Nessleri reaktiivi lahus peab olema leelistatud KOH lisamisega. Na2Pb[Cu(NO2)6] lahus valmistatakse (CH3COO)2Pb , (CH3COO)2Cu ja NaNO2 lahuste segamisel, kusjuures viimast peab olema lehulgas. Mningaid npuniteid. Kesoleva ainekava juurde kuuluvas tjuhendite kogumikus on toodud konspektiivselt ka teoreetiliselt ksitletavad teemad, mida petaja peab oma selgitustega tiendama. Esimeste praktiliste tde lbiviimisel peab petaja pilasi pidevalt
kohta 0,0035 % - 0,0015 % joodi. Jodeeritud sool igapäevase toidulisandina või raviotstarbel (kurgu kuristamine, mähised, vannid jt.) on profülaktiliseks vahendiks kilpnäärme alatalitluse, veresoonte lupjumise jm. ennetamisel. Sool erineb ka jämeduselt. Peenikest soola soovitatakse kasutada igapäevase toiduvalmistamise juures, kuid kala ja liha soolamiseks sobib jäme madalat sorti sool, sest see sisaldab lisaks teisi vahendeid (magneesiumi- ja kaaliumisooli), mis parandavad soola maitseomaduses. Kirjanduse andmetel on gurmaane, kes eelistavad "Ekstra" soolale jämedamat soola. On kahte sorti sooli: 1. Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole vesinikiooni(H+) n. Na2CO3 e. pesusooda 2. Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. söögisooda Mõned soolad, näiteks kaaliumtsüaniid on inimesele väga mürgised. Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett. Elektrijuhtivus