38. Mis on KN? 39. Mis on MS? 40. Kuidas arvutada GZ KN-i ja MS-i abil? 41. Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku tihedusest? 42. Kas kreenikatse tulemus võtab vabapinna mõju arvesse? 43. Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku kogusest tankis? 44. Kuidas sõltub laeva õõtsumisperiood GM-i suurusest? 45. Kuidas teha laeva õõtsumine sujuvamaks? 46. Kas staatilise püstuvuse kõvera kuju sõltub GM-i suurusest? 47. Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt kaadumisnurk (angle of vanishing stability)? 48. Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt GM? 49. Mida näitab staatilise püstuvuse kõvera alune pind? 50. Missugustes ühikutes väljendub staatilise püstuvuse kõvera alune pind? 51. Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 0º kuni 30º? 52. Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 0º kuni 40º? 53. Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 30º kuni 40º? 54
vähem kui 0,055 m rad . B. Püstuvuse diagrammi alune pindala kreenini kuni 40° on mitte vähem kui 0,090 m rad . C. Püstuvuse diagrammi alune pindala kreeni nurgast 30° kuni kreeni nurgani 40° on mitte vähem kui 0,030 m rad . D. max GZ on mitte vähem kui 30° kreeninurga juures ja suuruselt mitte vähem kui 0,20 m . E. Algmetatsentri kõrgus GM0 arvestades vedeliku vabapindade parandusi on vähemalt 0,15 m . F. Kaadumisnurk v peab olema mitte vähem kui 60°. G. Kreeninurk p reisijate kogunemisel võimalikult kõrgemale tekile 4 inimest ruutmeetrile ei ületada 12°. Kreeninurk h tsirkulatsioonil ei tohi ületada 10°. 42