Kui metatsenter on raskuskeskmest kõrgemal , siis laev on püstuv metatsentri kõrgus on positiivne ja ppüstuvuse moment püüab kaotada kreeni ning taastada lagse tasakaaluasendi. Kui aga laeva raskuskese G osutub metatsentrist M kõrgemal olevaks , siis metatsentri kõrgus negatiivne ja püstuvuse moment muudab märki ning püüab suurendada kreeni laeval on neg algpüstuvuse kreeninurk ehk nn rippenurk. Laev muutub ebapüstuvaks. See veel ei tähenda, et laev kaaduks , kui tegelikkuses ei ole see välistatud. PS ! 1 Rad = 57,3kraadi Kui punktid G ja M langevad kokku , siis loetakse laeva ka mitepüstuvuseks : ta liigub väikestel kreeninurkadel ükskõikse tasakaalu olekus: SEEGA FÜÜSIKALISES MÕTTES ON METATSENTER M PIIRPUNKT , MILLENI VÕIB TÕUSTA LAEVA RASKUSKESE , ET ALGPÜSTUVUS SÄILIKS vanakreeka keeles on eesliitel META ka tähendus ÜLEMPIIR
inglise keeles (i.k.) stable equilibrum -- (metatsentri kõrgus on positiivne ja püstuvuse moment püüab kaotada kreeni ning taastada algse tasakaalu asendi). Kui aga laeva raskuskese G osutub metatsentrist M kõrgemal olevaks (näiteks, lasti trümmist tekile paigutamisel), siis on metatsentri kõrgus negatiivne ja püstuvuse moment muudab oma märki ning püüab suurendada kreeni -- laev muutub ebapüstuvaks -- i.k. unstable equilibrum. See veel ei tähenda, et laev läheks ümber e. kaaduks, kuid tegelikkuses ei ole see välistatud. Kui punktid G ja M langevad kokku, siis loetakse laev ka ebapüstuvaks: ta liigub väikestel kreeninurkadel ükskõikses tasakaalu olekus i.k. neutral equilibrum. Seega füüsikalises mõttes metatsenter M on piirpunkt, milleni võib tõusta laeva raskuskese, et ei kaoks algpüstuvus. Vanakreeka keeles on eesliitel meta- ka tähendus ülempiir. Transportlaevadel on pikimetatsentri kõrgus GML umbes 2 suurusjärku suurem (s.t
annaabi.ee 
