Vastupanu ja repressioonid ENSV liidus Relvastatud vastupanuliikumine Aastatel 1944-53 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- Metsavendlus . ( tavaliselt oli metsavendade salgad 5-10 liikmelised, üksikutes suuremates oli ka 50-60 meest. Seal oli inimesi erinevatest ühiskonnakihtidest : kaadriohvitseridest ja jõukatest taluperemeestest kehviktalupoegadeni) Sellel ajal oodati ja loodeti ,et Lääneriigid aitavad taastada Eesti iseseisvust ning pidurdavad NSV liidu ekspansiooni Ida-Euroopas. Sõja lõpuaastal ja pärast seda jäid või läksid metsa rohkesti Saksa sõjaväes teeninud mehi, Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud mehi, Punaarmee mobilisatsioonidest kõrvalehoidjaid ja lihtsalt Nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed. Erinevatel aegadel võis
strateegilistest piirialadest. 1945. aastal jagunes Eesti NSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks. Lisaks loodi valdades võimuorganitena külanõukogud. 1950 viidi läbu rajoniseerimine, mille käigus maakonnad kaotati, moodustati 39 maarajooni. Relvastatud vastupanuliikumine. Aastatel 1944-1953 oli vastupanu keskmes metsavendlus. Samal ajal loodeti, et Lääneriigid soovivad taastada Eesti iseseisvust. Metsavendade hulgas oli erinevate ühiskonnakihtide esindajaid: kaadriohvitseridest ja jõukatest taluperemeestest kehviktalupoegadeni. Kohalikud elanikud varustasid metsavendi toiduga, andsid vajadusel peavarju ja jagasid informatsiooni. Metsavennad ründasid julgeolekuüksusi ja hävituspataljone, tapeti nõukogude aktiviste maal, pandi toime röövimisi. See suurendas maal hirmuõhkkonda. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosu ning kohalikke nõukogude aktiviste
annaabi.ee 
