mingitki rõõmu. Mõnel inimesel võib terve elu järsult kokkuvariseda ning võib tekkida tunne, et kõik hea elus on kaotatud. Nii juhtus peategelasel Johannesel romaanis „ Nullpunkt“. Johannese ema oli skisofreenik kes pidevalt tekitas draamat ja tegi kodus elamise põrguks. Ka koolis ei olnud poisil kergem kuna suhted klassikaaslastega ei olnud põrmugi paremad kui olukord kodus. Samuti ei teinud poisi elu kergemaks ka tema kaabakatest sõbrad kes teda joobes olekus peksid. Tänu nendele faktoritele leidis Johannes ennast järsku nullpunktist, kohast kus talle tundus, et ta on kõik kaotanud. Viha inimeste vastu ja tahe ennast näidata sellisena nagu ta on, panid Johannese tegutsema. Ta hakkas palju trenni tegema, sai enda keha vormi, hakkas suhtlema tüdrukuga kes oli temast noorem, kuid kellega tal oli koos lõbus. Johannes isegi kolis kodust välja, ning tema elu hakkas jälle elamisväärseks muutuma. Kui aeg möödus
Hans teab, et ravim mida ta temale annab on mürk. Lõpuks Cleo ja Hercules on tagaaetavad läbi metsa friikide poolt. Hercules tapetakse ja Cleo vigastatakse. Ta saab pool inimeseks, pool kanaks ja vaakub nagu lind. See kohutav hetk lõpetab filmi, aga seal on veel vähemalt kaks teist lõppu: kui Hans pöördub tagasi oma kihlatu juurde rõõmu kahetsusega, mida ta on kaotanud. On selge, et Browning tahab jätta meile muljet Herculesest ja Cleost kui atraktiivsetest kaabakatest, tagaajamisstseen tsirkuse artistidega ronimas ja liikumas läbi puidu, see tekitab õudust ja rahutust. Ilmselgelt Cleo ja tema kaaslane näevad neid kui koletisi selles punktis ning samamoodi ka meie. Veel on jultunuid hetki ja seksuaalseid vihjeid. Nagu siis, kui Venus ütleb kloun Phrosole, et sa oled päris hea laps. Millele teine vastab, et sul on kuradima õigus, et olen, aga sa oleksid pidanud mind kinni püüdma enne operatsiooni. Ja kui keegi suudelb
annaabi.ee 
