Pilet 11 Talurahva haridus ja eestikeelne kirjasõna Rootsi ajal Rootsi ajal valitses luteri usk ning selle üheks põhimõtteks oli, et iga talupoeg peab oskama piiblit lugeda. Haridus hakkas levima ka talurahva seas. Väga olulist rolli talurahva koolide rajamisel mängis Bengt Gottfried Forselius. 1684.a korraldati seminar, mille õpilasteks olid Tartumaalt pärit talupoisid.Forselius suutis neile 3 kuuga lugemise selgeks õpetada. 1686.a käis Forselius Rootsi kuninga jutul, kaaasas kaks õpilast, kes näitasid oma teadmisi kuningale ning kelle teadmistega kuningas väga rahule jäi. 1687.a võeti vastu otsus, et igasse kihelkonda tuleb rajada talurahvakool. Rootsi aja lõpuks oli lugemisoskus talupoegade seas märgatavalt tõusnud. Rootsi ajal arenes ka eestikeelne kirjasõna. 1637.a koostas esimese eesti keele grammatika Heinrich Stahl sobitades eesti keele saksa keele reeglistikuga. 1686.aastal ilmus esimene eestikeelne piibel (Uus Testament) 1693.aastal ilmus
külgi (gangreen). Sajandivahetusel kombineeris Braun lokaalanesteetikumi adrenaliiniga, aluse sai veretustamise kasutamine lokaalanesteesias.1895. a võttis Corning kasutusele spinaalanesteesia. 1898. a hakkas Bier kasutama seda operatsioonidel. 1937. aastal asutatakse Euroopas esimene anestesioloogia õppetool. Antiseptika/aseptika Lapsevoodipalavik tappis mõnedes haiglates nt sünnitajaist 20-40%. Seda peeti loomulikuks ja samas üleloomulikuks sünnitamise ja naistega kaaasas käivaks nähtuseks, millega polevat võimalik võidelda. Õnnelik juhus aga näitas, et tegemist siiski veremürgistuse laadse, seega tuttava, asjaga nimelt keegi lapsevoodipalavikku surnud naist lahkav arst (st mees) lõikas näppu ja suri ka ise, kusjuures sümptomid olid samad, mis surevatel emadel. Ignaz Semmelweis (1818-1865) pani 1840. aastatel Viinis tähele, et ühes haiglas suri 10% ja teises 3% sünnitajaist. Vahe oli selles, et esimeses haiglas tegelesid
annaabi.ee 
