Silikaatvärvi koostis ja kasutusala Moodsad silikaatvärvid on valmistatud mineraalse sideaine,vesiklaas baasil,mis vastab kõvastunud seisundis kvartsi struktuurile.selle abil saavutatakse eriline ilmastikukindlus,ja kattekihi pikaealisus,väga suure difusioonivõime juures. Need sobivad pindadele, mida ei ole eelnevalt polümeersideaineid sisaldava värviga kaetud. Silikaatvärvi sideaineks on kaltsiumsilikaat K2SiO3. Teame, et räni (Si) on koos hapnikuga looduses kõige enam leiduv element. Nende kahe elemendi liitumisel moodustub ränimuld ehk ränidioksiid SiO2, mis on peamine mineraalne koostisosa mullas, kivides ja enamikus ümbritsevas mineraalses keskkonnas. Reaktsioon on järgmine: K2SiO3 + CO2 --> n* SiO2. Kuivamisel tekkiv SiO2 ei kahjustu happevihmade käes (ei lagune SO2 toimel). Nii silikaatvärvide kui ka lubivärvide toonide saamiseks kasutatakse
· Tugevalt aluselised Nõrgalt aluselised reageerivad veega ei reageeri Li2O , CaO , BaO CrO , FeO, NiO · reageerimine hapetega CaO +2HCl -> CaCl2 + H2O · reageerimine veega Li2O + H2O -> 2LiOH · nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri NiO + H2O -> ei toimu Ha p p e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega . · reageerimine alustega : SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O SiO2 + 2KOH -> K2SiO3 + H2O · reageerimine veega : P4O10 + 6H2O -> 4H3PO4 Am fo te e rs e d o ks iid id · ... on sellised oksiidid, millel võivad avalduda nii aluselised kui happelised oksiidid omadused. · reageerimine veega : Al2O3 + H2O -> ei toimu Ne utra a ls e d o ks iid id · ... neil ei ole ei happelisi ega aluselisi omadusi . · Hapete, veega ja leelistega EI reageeri. CO , NO , N2O Lakmuspaber Happeline Punane .
CaO- oksiid; SO3- vääveltrioksiid P4O10- tetrafosforheksaoksiid; Fe2O3-diraudtrioksiid H2SO3-väävlishape-hape; H3PO4-fosforhape CuSO4-vask(II)sulfaat- sool; BaCl2-baariumkloriid Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O Fosfor-fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat 4P+5O2->P4O10; P4O10+6H2O->4H3PO4 2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O Väävel-vääveldioksiid-väävlishape-naatriumsulfit S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na->Na2SO3+H2
2+ - + - + - 2+ - Sr(NO3)2 + 2NaOH 2NaNO3 + Sr(OH)2 Reaktsiooni ei toimu, sest saadustes puudub sade. 4) sool + sool kaks uut soola Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja saadustes peab olema vähemalt üks aine lahustumatu ehk sade. Kui lähteaines on sade, siis reaktsiooni ei toimu. Kui saadustes puudub sade, siis reaktsiooni ei toimu. 2+ - 2+ - 2+ - 2+ - RaBr2 + Pb(NO3)2 PbBr2 + Ra(NO3)2 3+ 2- 2+ - 3+ - 2+ 2- Fe2(SO4)3 + 3BaCl2 2FeCl3 + 3BaSO4 + 2- + 2- + 2- + 2- K2SiO3 + Na2SO3 K2SO3 + Na2SiO3 Reaktsiooni ei toimu, kuna saadustes puudub sade. 2+ 3- + 2- Fe3(PO4)2 + Li2S Reaktsiooni ei toimu, kuna lähteaines on sade
Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- = AgCl + Na+ + NO3- (täielik ioonvõrrand) Cl- + Ag+ = AgCl (taandatud ioonvõrrand) Ülesanded elektrolüütide kohta *Millised järgmistest ainetest kuuluvad tugevate elektrolüütide, millised nõrkade elektrolüüütide, millised mitteelektrolüütide hulka: Tugev Nõrk aine Mitteelektrolüüt elektrolüüt CO2 X K2SiO3 X ZnO X NaOH X H2S X Zn X DISSOTSIATSIOONIMÄÄR (-aste) aine ioonideks lagunenud ja lahustunud molekulide üldarvu suhe. 22 V SOOLADE HÜDROLÜÜS ... on soola koostisee kuuluvate ioonide keemiline reaktioon veega.
· Räniklaas on tavaliselt kõva ja läbipaistev, mida saab puhuda ja vormida soovitud kujule. · Enamik valmistatavast klaasist sisaldab umbes 12% Na2O ja 12% CaO. · B2O3 lisandid muudavad klaasi paisumisteguri oluliselt väiksemaks, mitmeid metallioksiide lisatakse klaasile värvuse andmiseks. · Klaas on keemiliselt suhteliselt püsiv ja reageerib ainult fluoriid- ja hüdroksiidioonidega, sulandamisel ka karbonaatioonidega: SiO2(s) + 6HF(aq) SiF6 2- (aq) + 2H3O+ (aq) SiO2(s) + 2KOH(aq) K2SiO3(s) + H2O(l) SiO2(g) + Na2CO3(l) Na2SiO3(s) + CO2(g) · Keraamiliste materjalide all mõistetakse enamasti anorgaanilist materjali, mis on kõrgel temperatuuril kuumutamise tagajärjel kõvenenud. Tellised, põletatud savist nõud jne. · Keraamilised materjalid on reeglina väga kõvad, vees mittelahustuvad, korrosiooni- ja kuumusekindlad, kuid ka haprad. · Keraamilised materjalid on enamasti metallide ja mittemetallide piiril paiknevate elementide oksiidid, kuid ka mõnede d-
annaabi.ee 
