kriitilistest, kuna survenurga suurenedes kasvavad tõukuri juhtpuksis või nookuri kinnituses mõjuvad reaktsioonid ja väheneb mehhanismi kasutegur. Survenurga õigest valikust sõltuvad nukkmehhanismi omadused. Järgnevalt näitame, et survenurga väärtust saab mõjutada nuki alusringjoone raadiuse Ro valikuga (vt. joon. 5-7 Kontaktpunktis K kehtib nuki joonkiiruse K1, tõukuri kiiruse K2 ja suhtelise libisemiskiiruse K2K1 vahel seos K2= K1 K2K1, 5.4 kusjuures K1AK, K2 yy ja K2K1 nn (olles nuki profiili puutuja suunaline). Koostame võrrandi 5.4 alusel kiirusplaani võttes v= l, kus l on joonise 5-7 pikkuse mastaap. Sel puhul on vektorit K1 kiirusplaanil kujutav lõik pk1 = lAK/l=lAK/ l=A K , kus A K on jooniselt millimeetrites mõõdetav lõigu pikkus. Ühitades kiirusplaani pooluse
dünaamilises tasakaalus olevat süsteemi mõjutada, siis püüab süsteem kohaneda, viies muutuse mõju miinimumini. Segu kokkusurumisel kaldub reaktsioon suunas, kus gaasimolekulide arv on väiksem. Rõhu langetamisel tekib juurde neid gaasilisi ained, mille molekule on rohkem. Endotermilise reaktsiooni korral nihkub tasakaal paremale, eksotermilise puhul vasakule. Tasakaalukonstandi sõltuvust temperatuurist kirjeldab van’t Hoffi võrrand: ln K2K1 = Hr0/R [1/T1 – 1/T2] kus K1 ja K2 on tasakaalukonstandid vastavalt temp-idel T1 ja T2 ning Hr0 on reaktsiooni entalpiamuut väljendatuna koefitsientidele vastavate moolide arvu ainete kohta. Ühik kJ. Katalüsaatori lisamine või eemaldamine ei mõjuta tasakaaluolekut. Mõjutab tasakaalu saabumise kiirust. 10. PEATÜKK HAPPED JA ALUSED Arrheniuse teooria – hape on ühend, mis sisaldab vesinikku ja annab reaktsioonil veega vesinikiooni. Alus on ühend, mis annab veega