Kõnetluse sisu SÕLTUB KUULA- JATEST ja kõne ametlikkusest, nt: Kõne vanaema sünnipäeva auks: oArmas vanaema ja kallid sugulased! Kõne ülesehitus (õp lk 37): Kõnetluse sisu SÕLTUB KUULA- JATEST ja kõne ametlikkusest, nt: Kõne Riigikogus: oLugupeetud riigikogu liikmed! Kõne klassikaaslastele: oHead/ austatud klassikaaslased! 37): Kõnetluses TULEB PÖÖRDUDA KÕIGI KUULAJATE POOLE, st nimetada kõiki peamisi rühmi, nt: Presisdendi kõne kõnetlus Vabariigi aastapäeva kõnes: Armas eesti rahvas, head kaasmaalased! Eksellentsid, daamid ja härrad! Kõne ülesehitus (õp lk 37): Mis tähendab eksellents? Eksellents - viisakustiitel diplomaatilises suhtluses. 37): Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi presidendid Lennart Meri (19292006) 6. oktoober 1992 8. oktoober 2001 Arnold Rüütel (sünd 1928) 8. oktoober 2001 9. oktoober 2006 Toomas Hendrik Ilves (sünd 1953) alates 9. oktoobrist 2006 37):
Vormitunnuste alusel nimetatakse luuležanre kinnisvormideks (e kanoonilisteks vormideks). Poeem on lüüriline/eepiline jutustav luuletus. Ballaad on dramaatiline lüroeepiline luuletus. Valm lisab ballaadile allegooria ja õpetussõna. Ood on pidulik ülistuslaul. Pastoraal on õnnerikas karjaselaul. Epigramm on pilkelaul. Vanaprantsuse ballaad on lüürika kinnisvorm, mille kolmele 8-realisele salmile järgneb lühem saade (e kõnetlus). Gaseel on araabia luulet jäljendav kaksikvärssides (e beitides) vorm. Sonett on 14- realine kinnisvorm, milles on viisikjamb ja mitmekordsed vaimupeened riimid (itaalia sonett: 4+4+3+3 värssi; inglise e Shakespeare’i sonett: 4+4+4+2); oluline on ka püant (e üllatav pööre). Sonetipärg koosneb 15 sonetist, mille iga luuletuse lõpuvärss on järgmise algusvärss ja need siduvvärsid moodustavad juhtsoneti (e magistraali).
annaabi.ee 
