See võimaldab geneetilise informatsiooni vahetust teiste kooslustega ning senisest kasvualast väljaspool olevate uute kasvukohtade hõivamist, uute populatsioonide rajamist. Uuenemisdünaamika tuleneb eelpool toodud asjaoludest. Järgmise põlvkonna võivad moodustada nii oma tsönopopulatsiooni kui ka naabrite järglased mitmesuguses vahekorras ja vanuselises koosseisus seemneaastatest, idanemiseks sobivatest perioodidest ning juveniilide üleelamist soodustanud klimaatilistest ning bioloogilistest tingimustest olenevalt. Varasema põlvkonna või konkureerivate taimede osaline hävimine soodustab nii seemnelist kui ka vegetatiivset uuenemist. Liik säilib üksnes siis, kui säilivad selle tsönopopulatsioonid, viimased säilivad ainult siis, kui on tagatud nende normaalne, uuenemist tagav koosseis. Üksikisendite kaitse on vaid osa populatsiooni kaitsest.
Paljud hilisemad fülogeneetilised liinid on primaarse staadiumi hoopis kaotanud, kuid mõnede edukate rühmade puhul on välja kujunenud sekundaarsed larvid. 2 Vormid, kellel larvistaadium puudub, on kas liikuvad või teevad läbi vähemalt potentsiaalse rände juurdepääsuks naabertoiduallikatele – need 2 põhinevad larvide levikul. Tekib juveniilide ja täiskasvanute konkurents – tekib looduslik valik, e selektsioon. Et enamikes veeloomade hõimkondades on sama larvitüüp, kui esivanematel sadu miljoneid aastaid tagasi, on organisme, kellel larvistaadium on metamorfoosita. Need läbivad larvistaadiumi muna sees. Väga lähedastel liikidel on osadel metamorfoos, teisel mitte. Vertikaalne migratsioon See on kindla rütmiga liikumine. Iga päev veesambas üles-alla. Rände max pikkus on 10000- 50000 kehapikkust