kasutatakse kõige sagedamini hõbedat, vaske, plaatina ja niklit. Need suurendavad kulla tugevust ja võimaldavad kulda säästa. Kulla sulamistemperatuur on 1065 kraadi. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Arvatakse, et inimeste eluajal on toodetud umbes 100000 tonni kulda. Umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib pankades, ülejäänud osa on kas eravalduses, kulutatud tööstusja juveelitoodeteks, peitub hauakambrites ja unustatud aaretes või on sattunud laevahukkudel merepõhja. Maalilmas jätkub kulda veel palju. Kulda nimetatakse metallide kuningaks. Seda seepärast, et kuld ei reageeri lämmastikhappega ega kuuma kontsentreeritud happega. Õhu käes ei muutu kuld isegi tugeval kuumutamisel. Kulda peetakse päikese metalliks. Seda arvatavasti värvuse pärast. Samas ka võimsuse pärast päike on ju ikkagi võimsaim taevakeha. Samuti on kuld metallide hulgas võimsaim
e.m.a. Looduses leidub kulda ehedana, nt. Mineraal kvartsi pragudes, terakestena kulda sisaldanud kivimites tekkinud kullaliivas. Uute kullaleiukohtade avastamine kutsub sageli esile nn. Kullapalaviku. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna- Aafrika Vabariigis. On arvatud, et inimkonna olemasolu vältel on toodetud u. 100 000 tonni kulda. Umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib pankades, ülejäänud osa on kas eravaldus, kulutatud tööstus-ja juveelitoodeteks, peitub hauakambrites ja unustatud aaretes või on sattunud laevahukkudel merepõhja. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Kuld http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Kuld.htm
kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Tootmine Kulda toodetakse mehhaaniliselt sõeludes või pestes, samuti ka keemiliste meetoditega (tsüaanides või amalgaamides) ning puhastatakse harilikult elektrolüütiliselt või kuuma väävelhappe abil. On arvatud, et inimkonna olemasolu vältel on toodetud u. 100 000 tonni kulda. Umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib pankades, ülejäänud osa on kas eravaldus, kulutatud tööstus-ja juveelitoodeteks, peitub hauakambrites ja unustatud aaretes või on sattunud laevahukkudel merepõhja. Ehkki maailma kullatoodang (ilma NSV liiduta) on nüüdisajal u. 1500 tonni aastas, ei lõpe maailma kullavaru veel nii pea, sest üksnes maailmamere vesi sisaldab kulda ligi 8 miljonit tonni (0,01--0,05 mg/t). Alates 1880ndatest on Lõuna-Aafrika olnud maailma tähtsaim kullatootja, umbes 50% kogu maailma kullast on kaevandatud Lõuna-Aafrikast. Aastal
Kulda on lihtsalt üha raskem leida. Kaevandajad ei looda enam leida jämedaid kullasooni, pigem üritatakse suurest kogusest kivimeist kokku koguda harvad kullalibled. Kulda leidub rohkem kui 60 riigis, kuid kogu inimajaloo jooksul on kaevandatud kokku kõigest 167 600 8 tonni kulda, umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib pankades, ülejäänud osa on kas eravaldus, kulutatud tööstus-ja juveelitoodeteks, peitub hauakambrites ja unustatud aaretes või on sattunud laevahukkudel merepõhja (kokku kogutuna saaks sellest umbes 20 meetrise küljepikkusega kuubi). Võrdluseks: näiteks rauda tuuakse iga aasta maa alt välja 999 miljonit tonni. Siiski ei tohiks maailma kullavaru veel nii pea lõppeda, sest üksnes maailmamere vesi sisaldab kulda ligi 8 miljonit tonni (0,01--0,05 mg/t). Seda toodetakse mehhaaniliselt
annaabi.ee 
