Samal päeval langetas Eesti Ülemnõukogu Presiidium otsuse kohustada valitsust eraldama kolme aasta jooksul kroonide trükkimiseks vajalik rahasumma. Eesti Panga ja USBC vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi esimene rahalaev saabuma Eestisse enne 15. detsembrit 1990. Kuid 1990. aastal jäi rahalaev siiski tulemata. R. Otsason: ,,Vahele tulid sisepoliitilised ootamatused." 8.1 Rahamasina käivitus Rahamasin pidi kõigepealt käivituma Tallinna Juveelitehases. Esimene eelkokkulepe müntide toorme ostmiseks nurjus, sest Eesti Pank pöördus korduvalt E. Savisaare juhitud valitsuse poole, aga raha liikuma ei hakanud. Uus leping sõlmiti 26. oktoobril Soome firmaga Outukumpu Poricooper OY ja 21,5 miljonit tükki münditoorikuid saabus Tallinnasse 1991. Täna teame, et näiteks viiesendistes mündi koostisesse kuulub lisaks vasele veel ka alumiinium ja nikkel. 1991. aastal kutsus Eesti Panga president Rein Otsason firma United States Banknote Company
rahavalmistamise tehnilise külje lahendamise peale. Kuna Eestil puudus oma trükibaas ja ei jätkunud materiaalseid ressursse, peeti läbirääkimisi mitmete välisfirmadega. Kokkuvõttes otsustati, et USA-s firmast nimega United States Banknote Company tellitakse 1- ja 2-kroonised kupüürid ning ülejäänud nimiväärtuste valmistamine toimub Inglise ettevõttes Thomas de la Rue &Co Ltd-s. Erinevalt kupüüridest otsustati mündid valmistada Eestis Tallinna Juveelitehases. Mitmete välisfirmadega peeti läbirääkimisi mündi toorikute osas ja eelistuse saavutas Soome ettevõte ,,Outokumpu copper". Peale igapäevase käiberaha oli kavas väljastada ka väärismetallist mälestusmünte ja näiteks 18 juba samal aastal nägi ilmavalgust Eesti Vabariigi 10-kroonine mälestusmünt, mis oli pühendatud Eesti oma raha taassünnile.
annaabi.ee 
