Ajaloopärimuslikud tähtpäevad · Hannuka - valgusepüha; rõõmus püha, mis tähistab Jerusalemma templi vabastamist 164.a. e.m.a · Tu bi-shvat - puude uusaasta · Purim - pääsmisrõõmupüha · Tisha be-Av - leinapäev Kaasaegset tähtpäevad: · Katastroofi ja sangarluse mälestuspäev - aprilli lõpus või mai alguses tähistatav päev kannab rahvuslikku leina: mälestatakse Katastroofi aastatel hukkunud Euroopa juutkonda. Juudid ei ole ainukesed natsismiohvrid, ent just juute mõrvati ainult rahvusliku kuuluvuse pärast. Eesti territooriumil oli moodustatud 20 koonduslaagrit, kus hävitati üle 20 000 paljudest Euroopa riikidest deporteeritud juudi. · Iseseisvuse päev.
sekretäri Ernst von Rothi, kes suri saadud haavadesse.See põhjustas suure pahameele ning Saksamaal vallandus hüsteeriline juudivastane kampaania .9.novembril põletati ja rüüstati hulgaliselt sünagooge ja juutide ärisid.Öö jooksul tapeti rohkelt juudisoost kaaskodanikkke.Berliini tänavad kattusid klaasi- ja kristallikildudega, sellest tulenebki nimi Kristallöö.Lisaks kõigele karistas Saksa valitsus kollektiivselt kogu riigi juutkonda, määrates sellele 1 miljardi Saksa marga suuruse trahvi.Saksa riik sai endale tohutu varanduse, kuid siiski mitte kõike.Kristallöö oli pöördepunktiks ka natside antisemitismis:juutide väljatõrjumine asendus nende hävitamisega. Senini oli antisemitism olnud enam-vähem veretu, kuid uues olukorras otsiti juutidest vabanemiseks uusi võimalusi.Otsustati alustada vägivaldset emigratsiooni, kuid ekstsessideta.Areenile tõusis mees nimega Adolf Eichmann, kellest sai "juudiprobleemi
Igavene võitlus rasside ja rahvaste vahel, mille tulemusena jäid ellu kõige paremad, oli natside ideoloogia järgi loodusseadus. Rahvusgruppe nagu juudid või mustlased, mis ei tuginenud rahvusriigile, peeti eriti kahjulikeks. Tõepoolest, juudi rahvast vaadeldi aarialaste antipoodi ja igavese vaenlasena. Heinrich Himmler, Natsi-Saksamaa politsei ja natsipartei avangardi SS-i juht ning üks põhilisi holokausti läbiviijaid kirjeldas kogu maailma juutkonda eelnimetatud rassilisele hierarhiale sisemiselt vastanduvana ning seega tegurina, mis olevat inspireerinud kristlust, vabamüürlust, valgustust, Prantsuse revolutsiooni, liberaalset kapitalismi ja bolševismi – kõike, mis baseerus mingil inimeste võrdsuse kontseptsioonil. Riigisiseselt ei omanud individuaalsed õigused mingit tähtsust, olulised olid ainult „rahva“ huvid. Millised need olid, seda otsustas rahva juht, Natsi-Saksamaal siis Adolf Hitler