Oli vaja süüdlasgruppi, kelle ümber kogu puhastuse ettevalmistus koondada. Selleks ei saanud olla Leningradi süüasi või Karotamme maha võtmine ja süüdistamine kohalikus natsionalismis. Grupiks saavad juudid. Suur repressioonide laine 30ndatel oli jätnud juudid puutumata. Alates 40ndate II poolest juudiküsimus NL-s aktualiseerub, on teatud rahvusvaheline taust Iisraeli riigi loomise näol. Siseriiklikult järk-järgult hakatakse juutidevastast kampaaniat ette valmistama. Koguti kokku üksikasjalikud andmed selle kohta, kui palju juute kusagil ametis on, alates riigiaparaadist ja lõpetades Kirjanike Liidu, Kunstnike Liidu jt org-ga. 1952 a-ks oli riigiaparaati puutuvalt kokku pandud eraldi käsikirjaline teatmik, üsna mahukas, mis sisaldab ministeeriumide kaupa töötajate arvu ja kui palju neist on juute. Andmete taga julgeolekul olid olemas personaalsed, isikulised andmed. Juudiküsimusega on seotud ka „arstide süüasi“
holokausti toimumisega seotud institutsioonidest ning faktoloogiliseks baasiks holokausti ohvritest Eestis. Samuti võib seda soovitada lugeda teema vastu sügavamat huvi tundvatel gümnaasiumi õpilastel. Eesti ja holokausti seoseid saab ja tuleb vaadata II maailmasõja sündmuste kontekstis, sest ei eksisteerinud „Eesti holokausti“. Sama moodi ei saa rääkida „Balti holokaustist“, vaid tuleb vaadelda kuidas ja milliste vahenditega viidi konkreetsel maal ellu Saksamaa juutidevastast poliitikat. Erinevused Balti riikides toimunu vahel olid märkimisväärsed. Erinevuste põhjuseks oli ühelt poolt juutide väga erinev arv ja osakaal kohalikus rahvastikus. Enne Teist maailmasõda moodustasid juudid Leedus ca 10% rahvastikust, Lätis ca 4%, Eestis ca 0,4% ehk umbes 4400 inimest. Umbes pooled Eestis elanud juutidest olid enne sõda koondunud Tallinna ja Nõmmele, ligi tuhat juuti elas Tartus, lisaks veel Pärnus, Narvas, Viljandis ja Valgas
annaabi.ee 
